Toivo Tomingas: veeuputus tuleb. Hakkame sättima!

Jälgides esinduslike teadlasringkondade prognoose elust planeedil Maa järgmistel aastakümnetel, toetudes detsembris 2023 Dubais toimunud kliimakonverentsi kommentaaridele jne, olen jõudnud arusaamisele, et pärast mind tuleb veeuputus.

Seletan lahti: inimkonna arvukuse kiire tõus, vajadus kõige järele, mida inimene võimalikult heaks eluks vajab, pole muud pääsu, kui seda kõike toota. Et seda teha, läheb vaja järjest rohkem energiat ja selle tootmine jääb veel aastakümneiks toetuma enamasti fossiilkütustele.

Nii, nagu on võimatu karule selgeks teha, et meega ei tohi liialdada, nii ei tee muu maailm ka ilmaski naftast jõukust ammutavaile riikidele selgeks, et see toob häda kaela. Me ei saa ilma naftata hakkama ka siis, kui kogu autotransport elektrile üle viia. Ärgem unustagem asfalti!

Lühidalt. Maa soojenemine on juba pihta hakanud ja vaatamata selle mõistmisele, ei kiirusta keegi nii väga pingutama selle peatamiseks. Mul on kahtlus, et me ei suudagi seda ja jääaeg saab Antarktikas pisitasa läbi. Ennustustes maailmamere veetaseme tõusu kohta ollakse küll eri arvamustel selle suuruses, kuid mitte tõusus endas.

Mul pole küll aluskaarti samakõrgusjoontega, kuid haapsallasena olen kursis, kuhu tungib merevesi +2 meetri juures. Olen näinud lainelist joont ka Pärnus Estonia sanatooriumi välisseinal. Seal oli veepiir jaanuaris 2005.

Tormid jäävad korduma. Võib-olla järjest sagedamini kui praegune periood – ligemale 20 aastat. Kuhu ulatub veetase siis, kui stabiilsele 2meetrisele tõusule tuleb tormiga veel 2-3 meetrit?

Eesti riik peaks hakkama valmistuma merevee taseme tõusuks stabiilselt kuni 3 meetrit üle praeguse nulli ja tormideks, mis tõstavad vett veel 2–3 meetrit.

Kui need nähtused juba ilmnevad, on hilja tamme, poldreid, kõrgemaid maanteid jne ehitama hakata. Hollandlastel on pikk kogemus, kuidas merelt maad võita ja kuidas saavutatut kaitsta.

Aeg on meilgi tegutsema asuda, et Eesti riigi pindala drastiliselt vähenema ei hakkaks. Esimesena jääks löögi (vabandust, mere!) alla Pärnu ja Pärnumaa, kuid samuti Läänemaa ja saared.

Ja veel. Meie õnneks juhib Teaduste Akadeemiat mereteadlane Tarmo Soomere. Küsigem tema arvamust.