Oleks ju loogiline, kui väikeses Eestis astutaks roheidude toetamisel ühte jalga. Aga miks see siis nii ei ole, analüüsivad keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) projektijuhid Laura Gredzens ja Anni Raie.

- "Eestis elab vaid 1,3 miljonit inimest. See tähendab, et ka rohetehnoloogia valdkonnas on piiratud arv tegijaid, mentoreid ja eksperte, kes võiks ja peaks omavahel suhtlema ja koostööd tegema," kirjutavad Anni Raie (vasakul) ja Laura Gredzens.
- Foto: Aron Urb
Uute tehnoloogiate väljatöötamine saab toimida ainult kõigi osaliste ühisel panusel, eriti arvestades ressursside piiratust väikses riigis. Kõik iduettevõtlust toetavad kiirendid ja programmid peaksid olema omavahel kooskõlas ning alustaval ettevõttel olema selge ja loogiline teekond oma idee elluviimiseks. Programmiline koostöö, teadmiste jagamine, teineteiselt õppimine ning omavaheline suhtlus on kiirenditele võtmeks, et veelgi suurendada iduettevõtluse õnnestumist.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.