Meie riigijuhtide võimuses on teha ühe põlvkonna jooksul eestlastest üks maailma jõukamaid rahvaid, ent valitsus ja parlamendierakonnad täidavad meedia- ja debatiruumi täna müra, õukonnaintriigide või seitsmenda järgu teemadega, kirjutab Parempoolsete juht Lavly Perling.
Majanduslangus on praeguseks nii sügav, et majandus vajaks riigieelarvest suuremat turgutust või välisturgude imetabast taastumist, hetkel ei paista üht ega teist.
Viimase kuu jooksul on tulnud mitu uudist Eesti riigireitingute halvenemise kohta: Fitch alandas ning Standard ja Poor’s jättis samaks, kuid muutis väljavaate negatiivseks. Mida need uudised tähendavad ja kuidas neile reageerida, kirjutab Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.
Maksutõusud on eelarves üksnes pool rehkendust. Ühiskond nõuab rehkenduse teist poolt – riigi kulude kokkuhoidu, kirjutab riigikogu Eesti 200 fraktsiooni esimees Marek Reinaas.
Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.