Vahemere vaatlus | Aastal 2025 saabub suvi meile šokiga

“Aga need, need on ju lihtsalt suurepärased!” Sedavõrd hämmastunud pilku polnud ma ammu näinud, kui vastuseks minu poolt pooleldi viisakusest esitatud küsimusele, kuidas külalised Eestist jäid rahule siinsete teedega.

Tõepoolest, paljud, kes enda teada saabuvad siia, kuulu järgi vähearenenud Lõuna-Euroopasse, on kohale jõudes ning siinseid kiirteid nähes enam kui üllatunud. Ja põhjust on – laudsiledad ning imelisi vaateid merele ja mägedele pakkuvad kiirteed ühendavad tervikuks mitte ainult riiki ennast, vaid ka riiki muu Euroopaga. Kvaliteet annab sageli silmad ette isegi Saksamaale, keda keskmine eestlane miskipärast alati kõiges etaloniks peab (ehkki parimad kiirteed Euroopas on hoopiski Hollandis ja Luksemburgis).

Nii polegi imestada, et kui külaliste lahkudes uurin, mis enim meelde jäi, siis eriti “vana kooli mehed” mainivad pea alati kiirteid. Koos ohkega, sest enamasti tuleb seejärel jutuks Eesti.

Poleemika teede osas lõpetatud, siirdume lennujaama ning sealset tablood ja lõputuna näivat lendude nimekirja vaadates tabab lahkuvaid külalisi tavaliselt viimane kulmukergitus: “Kas siit tõesti käib nii palju otselende”? “Küll see elu teil siin “mahajäänud Lõunas” on ikka mugav – tahad, põrutad kiirteel, kuhu vaid soovid, tahad, lendad otse ja omadega!”.

Aga hämming tabab ka kohalikke, kui reisimuljeid vahendan – “Kiirteed ja otselennud, need pole ju midagi erilist, kas siis teile on?” – kommenteeris üks siinne paljureisinud tuttav.