Vahemere vaatlus | Isegi rehepapil olgu plaan, ja eelistatult hea!

Lõunaeurooplane on laisk, põhjaeurooplane töökas. Eks ole see ammune ja meilegi hästi tuttav stereotüüp! Kes tahab, leiab soovi korral tõestust makromajanduslikest näitajatest – pole ju saladus, et Lõuna-Euroopa on edetabelites tuntavalt Põhjast tagapool.

Veel enam võime seda levinud ettekujutust vahemerelikust elustiilist näha arvukatest filmidest, kus ületöötanud ja stressis lääneeurooplane läheb mõnele lõunamere saarele puhkama, kohtab seal elurõõmsaid kohalikke, kes rannal tantsu vihtumise ja veini joomise vaheajal küll natuke ka tööd teevad, kuid mitte kunagi ülemäära. Sest elu on ju ometi nautimiseks!

Vahetult kohapeal elades stereotüüp mõnusalt päevi õhtusse veeretavast ja mitte ülearu usinast lõunaeurooplasest haihtub. Töömehed, kes hommiku asemel eelistavad varahommikut – meenub pühapäeva hommikul kell 7 ootamatult ukse taha ilmunud elektrik, kes entusiastlikul toonil teatas, et “vaataks nüüd korra kilpi”.

Pisipoodnikud rügavad puhkepäevadeta 13–14tunnilisi tööpäevi, niisamuti nagu hõrke maitseid pakkuvate kondiitri- ja pagariäride omanikud – jah, siin on võimalik sõltumata kellaajast saada head-paremat!

Rääkimata kiirest teenindusest restoranides, mis on pea alati avatud ja kus iga klient on teretulnud – üsna erinev kogemus võrreldes näiteks Prantsuse kultuuriruumiga, kus teadmised lahtiolekuaegadest on kohustuslikud ning vahel kulub ära ka hea suhtlusoskus (näiteks kohalike melonisortide teemal!), et ikka löögile pääseda. Eks mõnikord ole olnud ka teistsuguseid kogemusi, kuid pigem vähe.

Kui aga küsimus pole laiskuses ja väheses töötahtes, siis milles asi? Miks Lõuna-Euroopa on endiselt märkimisväärselt majanduslikult maha jäänud Lääne- ja Põhja-Euroopast, nüüd isegi ka sotsialistliku minevikuga Kesk-Euroopast?

Valdav seletus on olnud, et kuigi töötunde võidakse teha nii Põhjas kui Lõunas ühepalju, siis töö, mida tehakse Lõunas, asetseb enamasti väärtusahela alumises ning Põhjas selle ülemise otsas. Ja tõsi ta on – tarkvaraarendaja, uute ravimite looja ja autodisaineri töötund maksab rohkem kui hotelli administraatoril, apelsinide kasvatajal või restorani ettekandjal. Seega vahe tuleneb majanduse struktuurist. Ja eks see paljuski nii ongi.

Kohapeal elades on aga üha rohkem silma jäänud, et see ei pruugi olla siiski kogu tõde.