Siim Tammer: koputajad, kitupunnid ja KGB? Räägiks ikka asjast

Rikkumisest teavitaja, rahvakeeli vilepuhuja või lokulööja kaitse seaduse eelnõu on viimaks valitsuse istungi töölaual, kuigi vastu pidi see võetama juba 17. detsembriks.

Ükski riik pole seni suutnud luua seadusandlust, mis kaitseks vilepuhujaid edaspidistest kannatustest, kirjutab etnoloogiadoktor ja antropoloog Aimar Ventsel.

Peagi jõustub Eestis seadus, millega suurendatakse rikkumisest teavitavate isikute, rahvakeeli vilepuhujate kaitset enda isiku väljaselgitamise ja survestamise eest. Ettevõtjatele olulist teemat avab KPMG Baltics riskinõustamise konsultant Kärt Blumberg.

Vihjeliini loomisel on ettevõtte juhtide üks hirmudest seotud vilepuhumise negatiivse taagaga, kuid põlvkondade vahetumisega on näha, et vihjeandmise kuvand on muutumas positiivsemaks, rääkis nõustamisettevõtte Grant Thornton riskijuhtimisteenuste valdkonna juht Kai Paalberg saates „Kasvukursil“.

Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.