Pole esimene kord maailma ajaloos, kui diktaator kuulutab välja muudatused ja kutsub võimu juurde tehnokraate, samas mitte midagi muutmata, kirjutab ajaloolane Taavi Minnik.

- Taavi Minnik.
- Foto: Jüri Vlassov
Dmitri Medvedevi valitsuse errusaatmine ja Vladimir Putini poolt väljakuulutatud põhiseaduse muudatused panid eile Venemaa poliitika vaatlejad kihama. Muidugi leidub sellistel puhkudel Läänes paar valveidiooti, kes kuulutavad, et see on uue perestroika ja liberaliseerimise stardipauk, kuid vaevalt et neid „liberaliseerimise-kuulutajaid“ enam tõsiselt võetakse, lubati liberaliseerimist ju nii Araabia kevade kui ka Kim Jong-uni võimule tulles. Rääkimata Putinist endast – 2000ndate algul oli neid, kes leidsid, et „noor ja kannab kampsunit, järelikult igati läänelik sell“ (kui mõnevõrra utreerida).
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Oluliselt täiendatud
Venemaa peaminister Dmitri Medvedev teatas, et Venemaa valitsus astub täies koosseisus tagasi.
Tänased Vladimir Putini ja valitsuse sõnad olid öeldud selleks, et Venemaal nn Kasahstani stsenaarium käiku lasta, leiab Venemaa ettevõtja ja poliitik Dmitri Potapenko.
Eile teatas Venemaa valitsus tagasiastumisest, pärast esialgset ebakindlust hakkas Vene börs hoopis tõusma.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.