Apteekide omandipiirangute reformiga soovib sotsiaalministeerium ravimite kättesaadavust parandada, kuid tegelikult liigub olukord vastupidises suunas, kirjutab Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna abilinnapea Tõnis Mölder.

- Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna abilinnapea Tõnis Mölder
- Foto: Andres Haabu
Kliendi seisukohalt on tekkinud suur segadus. Mõistlik oleks tulla ettevõtjatele ja apteegiomanikele vastu ning pikendada reformile üleminekuperioodi vähemalt ühe aasta võrra. Sotsiaalministeerium peab veel kord pidama läbirääkimisi kõikide osapooltega ning valmistama ette reformi läbiviimise nii, et ravimite kättesaadavus seeläbi ei halveneks.
Olukord on hapu juba ainuüksi seetõttu, et apteegireformi kritiseerivad korraga nii konkurentsiamet, justiitsministeerium, kaubandus-tööstuskoda, Eesti Apteekide Ühendus, Eesti Ravimihulgimüüjate Liit, apteegiomanikud kui ka eeskätt kliendid. Ühegi reformi eesmärk ei tohi olla kättesaadavuse halvendamine.
Eilne haruapteekide sulgemise aktsioon näitas, et tegelikult on piirkondi, kus järgmise aasta juunis halveneb ravimite kättesaadavus märkimisväärselt, seda eriti maapiirkondades. See ei ole normaalne.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Haruapteegi muutmine põhiapteegiks võib kujuneda väga keeruliseks, sageli ka võimatuks ülesandeks. Samuti tahab riik, et haruapteekide omanikud oleksid proviisorid, kuid siin on suur vasturääkivus. Esiteks ei taha ettevõtjad müüa proviisoritele apteeke ning teiseks ei ole meil praegu põhiapteekideski piisavalt proviisoreid, rääkimata nendest, kes oleksid valmis alustama maakohtades ettevõtlusega.
Paljud apteegid peaksid sulgema reformi tagajärjel juba eos oma apteegid, sest nende ruumid ei võimaldaks pärast reformi majanduslikult toime tulla. Reform iseenesest on küll vajalik, kuid praeguses olukorras peab sotsiaalministeerium küll hoo maha võtma.
Seotud lood
Konkurentsiameti sõnul ei ole apteekide tegevust radikaalselt muutev seaduseelnõu piisavalt põhjendatud ja vajab sügavamat analüüsi.
Apteegituru värskeim uudis saabus äsja, kui Leedu firmale kuuluv Euroapteek andis teada, et ostab soomlaste Ülikooli Apteegi keti ja nende hulgimüügifirma, kirjutab Eesti Päevaleht.
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.