Paar korda aastas saan ma tõesti pahaseks. Või, noh, tegelikult olen müügiinimestes pettunud. Üle hulga aja (õnneks!) tunnen ma taas, et müügivaldkonna otsustajad peaksid endale tõsiselt peeglis otsa vaatama, kirjutab Bestsalesi toimetaja Aira Tammemäe.

- Aira Tammemäe
- Foto: Eiko Kink
Tõsi, mitte kõik. Seetõttu vabandused igaks juhuks, kui ma kellelegi liiga teen.
Asi puudutab GDPRi, ehk siis isikuandmete kaitse määruse muudatusi, mis jõustuvad alates 25.maist ja sellele järgnevat e-privaatsuse määrust, mis on juba menetluses ning jõustub samuti üsna pea. On üsna selge, et suur osa müügijuhte ja veelgi suurem osa müügiinimesi ei tea nendest määrustest suurt midagi. Kontrollisin.
Küsisin elementaarseid küsimusi kaheksalt müügijuhilt ja sain sellised vastused:
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Sellega meil keegi tegeleb küll, aga mitte mina.“
„Meil on vist mingi andmekaitse spetsialist… või vähemalt kuulsin midagi sellist“„Kuidas see müüki puudutab?“
No tõesti! Need muudatused puudutavad just müüki ja oluliselt rohkem, kui täna veel adutakse.
Seotud lood
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.