• OMX Baltic−0,23%311,54
  • OMX Riga0,14%904,48
  • OMX Tallinn−0,03%2 086,27
  • OMX Vilnius−0,25%1 354,18
  • S&P 500−1,2%6 694,42
  • DOW 30−1,21%46 844,47
  • Nasdaq −1,43%22 390,19
  • FTSE 100−0,47%10 305,15
  • Nikkei 225−1,04%54 452,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%91,59
  • OMX Baltic−0,23%311,54
  • OMX Riga0,14%904,48
  • OMX Tallinn−0,03%2 086,27
  • OMX Vilnius−0,25%1 354,18
  • S&P 500−1,2%6 694,42
  • DOW 30−1,21%46 844,47
  • Nasdaq −1,43%22 390,19
  • FTSE 100−0,47%10 305,15
  • Nikkei 225−1,04%54 452,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%91,59
  • 22.03.18, 15:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kvooditara pole põhjust lõhkuda

Range kvoodipoliitika on tegelikult hea, sest sunnib meid tööjõupuuduse murele teistsuguseid lahendusi leidma, kirjutab ajakirjanik Lennart Kräämer.
Lennart Käämer
  • Lennart Käämer
  • Foto: Scanpix
Tööjõukriisi algusfaasis oli sisserändekvoodi suurendamine või ärakaotamine avaramat konteksti vaadates sobimatu: Vahemere pagulaspaanika oli haripunktis, Ukraina põgenikekohort ootas ukse taga ja Euroopas üldisemalt ärkasid talveunest vähe konservatiivsemad meeleolud. Võime nüüdki küsida, kas kvooditara ikka üldse on vaja maha lõhkuda.
Valitsusel ei ole sisserändepoliitikas mõtet kõiki mune ühte korvi panna. Range kvoodipoliitika on tegelikult hea. Seda mitte rahvussentimentaalsetel põhjustel, vaid seetõttu, et kui kergema vastupanu tee on kinni müüritud, siis tuleb pea tööle panna alternatiivlahenduste leidmiseks. Ja neid leidub.
Prioriteet tuua võõrsil olevad eestlased koju on ilus mõte küll, aga kuna keegi täpselt ei tea, kuidas seda teha, siis vaatame edasi. Kindlasti saab senisest palju rohkem tööjõuturule kaasata siinset venekeelset jõude tiksuvat kontingenti. Seda enam, et vene noor ei kanna endas eestlaste seas levinud valearusaama, nagu oleks kutseharidus vaid "tumbadele", kel pole annet kõrgemaks pilotaažiks akadeemilisemates sfäärides.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Teiseks on ülioluline fokuseerida (kutse)haridus, ettevõtted ja riiklik tugi teenima ühist eesmärki. Praegu ollakse patiseisus, mis meenutab seiskunud kellavärki, millel on küll olemas töökorras üksikosad, kuid mis tervikuna nõuab õlitamist ja ülesputitamist.
Kutseharidusel on vaja jõuda ettevõtete tegelike vajadusteni, tööandjad peavad jällegi suutma selgeks teha, mida nad täpselt vajavad. Ettevõtjate kaasatus õppekavade koostamisse ja miks mitte ühised investeeringud masinatesse oleks üks võimalik viis asju paremuse poole suruda.
Riik peab omakorda aru saama, et kui ka töötukassa statistika ka näitab kahte tuhandet paari rüpes töökäsi, mis ametliku kvalifikatsiooni poolest sobiks töötlevasse tööstusesse panustama, siis ei tähenda see veel kaugeltki, et nende tegelikud oskused ja teadmised sobivad tootmisspetsiifikaga. Kui sellest muidu aru ei saa, siis võiks üheks päevaks ülikonna tunkede vastu vahetada ning operaatoripingil või plekigiljotiinil kätt proovida.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 11.03.26, 14:53
Käsitsi tehtav raamatupidamine maksab Eesti ettevõtetele kokku üle 200 miljoni euro aastas
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

78.5%
12.3%
9.2%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele