Miks rahapesu tõkestamine on Eestile oluline?

Elu tegi ABLV suhtes aga korrektiivid kohe: osa finantsvahendajad katkestasid suhted, paljud mitteresidentidest kliendid nähes terendavat dollarimaksete võimatust soovisid pangast lahkuda põhjustades likviidsusprobleemi. See tingis panga tegevuse külmutamise finantsjärelevalve poolt ning kõne alla kerkis Läti hoiuste tagamise skeemi rakendumine: iga ABLV hoiustaja saaks hüvitist kuni 100 000 eurot.

Eriline vint seisneb selles, et sellisel juhul hüvitamisele kuuluks ka riskantsete mitteresidentide hoiused, mida ABLV-s vast on oluliselt enamgi kui kohalike omi. Kui Läti hoiuste tagamise skeemis või likvideeritavas pangas piisavalt vahendeid koheselt ei oleks, siis peaks moel või teisel mängu astuma Läti riik oma finantsvõimekusega. Viimane on aga otsene ülekanne kogu ühiskonnale: maksumaksjatel tuleks katta, kasvõi ajutiselt, täiendav kulu mitteresidente teenindanud ja rahapesusüüdistuse tõttu kinni kiilunud pangast, et hüvitada peamiselt mitteresidentidele nende hoiused. Lisandub rahaliselt raskestimõõdetav mainekahju riigile ning pangasüsteemile. Riigile ja ühiskonnale jäävad riskid, mitteresidentidest klientidele aga võimalused.

ABLV asi on aabitsanäide selle kohta, et tõhus rahapesu tõkestamine on konkreetselt rahaliselt mõõdetav ühishuvi parema ärikeskkonna nimel. Eestis tuleb samuti rahapesu tõkestamisega tegeleda, kuna ka meil on – küll üksikuid – finantsvahendajaid, kelle ärimudel on suunatud riskantsete mitteresidentide teenindamisele. Kuna laiskus teemaga tegelemisel viib vastavate riskide kuhjumiseni, siis riikidel ja finantsvahendajatel tuleb suhtuda rahapesu tõkestamisse täie tõsidusega. Algab see sobivast õigusraamistikust, sealhulgas efektiivset menetlust võimaldavate protsessinormide ja mõjusate karistusmäärade sisseseadmisest, kuni iga üksiku finantsvahendaja riskikontrolli lahenditeni.