OMX Baltic−0,18%298,32
OMX Riga−0,23%931,38
OMX Tallinn−0,24%1 970,46
OMX Vilnius−0,06%1 292,31
S&P 500−0,09%6 840,51
DOW 30−0,38%47 560,29
Nasdaq 0,13%23 576,49
FTSE 100−0,03%9 642,01
Nikkei 2250,14%50 655,1
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,86
GBP/EUR0,00%1,14
EUR/RUB0,00%89,76

OMX Baltic−0,18%298,32
OMX Riga−0,23%931,38
OMX Tallinn−0,24%1 970,46
OMX Vilnius−0,06%1 292,31
S&P 500−0,09%6 840,51
DOW 30−0,38%47 560,29
Nasdaq 0,13%23 576,49
FTSE 100−0,03%9 642,01
Nikkei 2250,14%50 655,1
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,86
GBP/EUR0,00%1,14
EUR/RUB0,00%89,76

10.01.18, 05:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kuritöö ja karistus rahanduses ei ole tasakaalus

Arvestades finantssektori mõjukust ühiskonnas, on põhjust üle vaadata sealsete rikkumiste eest karistuste määramise kord ja nende suurused, kirjutab finantsinspektsiooni õigusosakonna juht Siim Tammer.

Siim Tammer

Siim Tammer
Foto: Finantsinspektsioon

Käsitledes finantssektori karistusraamistikku, ei saa jätta kõrvale kirjandusklassikat, milles õigusteaduse tudeng vaevleb küsimuses, kas seadused kehtivad ainult tavainimestele ja kas privilegeeritutel on õigus neid rikkuda või vähemalt mitte saada karistatud.

Mõneti samasugused küsimused võivad painata ka tänaseid juuratudengeid, kui nad puutuvad kokku kehtiva karistuspoliitikaga. Ühtpidi on riik küsimustes, mis puudutavad igapäevaelu rikkumisi ja neile järgnevaid karistusi, üsna usin. Näiteks puude või põõsaste kahjustamise või hävitamise eest saab isikut karistada kuni kolmeaastase vangistusega. Võltskaubanduse eest – sisuliselt kaubamärgiomaniku õiguste rikkumine – karistatakse kuni kaheaastase vangistusega. Vaieldamatult teenivad karistused siin üllast eesmärki – karistus(poliitika) peab olema mõjus.

Naeruväärsed trahvid

Artikkel jätkub pärast reklaami

Jõudes aga puude ja põõsaste kahjustamisest finantssektori karistusteni, on olukord olnud aastaid üsna trööstitu. Näiteks enamiku rikkumiste eest saab finantsinspektsioon krediidiasutust väärteo korras karistada vaid kuni 32 000eurose trahviga, olgu tegu siis investeerimispiirangute, pangasaladuse või usaldusnormatiivide rikkumisega.

Pilt on sarnane kogu finantssektoris, näiteks väärtpaberituru seaduses reguleeritud umbes 50 väärteost mitte ühegi puhul ei ole karistusmäär suurem. Pikalt olid ka rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alased karistused marginaalsed, kuid mullu sügisest tõsteti vastutuse piirmäära 400 000 euroni.

Samas on selge, et finantssektoris tehtu on ühiskonnas tervikuna oluliselt suuremate ja laiaulatuslikumate tagajärgedega kui võltsitud kauba müümine või puude-põõsaste raiumine. Kõrvale ei saa jätta ka viimaste aastate tehnilist arengut, mille tõttu on sisuliselt sekundite küsimus, mil sajad miljonid eurod võivad lihtsalt kaduda – läbides seejuures erinevaid jurisdiktsioone ning hõlmates tuhandeid ettevõtteid ja sadu finantsjärelevalve subjekte.

Tahtmatult tekib küsimus, kas karistusmäärad finantssektoris ei ole mitte liiga madalad ja juba üsna pikalt meid ümbritsevale arengule jalgu jäänud. Karistuse mõjususest on asi finantssektoris üsna kaugel, kuna teoreetiliselt on maksimaalse karistuse määr sadu või isegi tuhandeid kordi madalam kui võimalik süüteoga saadav kasu.

Selle valguses on igati tervitatav justiitsministeeriumi sügisel kooskõlastamisringile saadetud seaduseelnõu, mis suurendaks muu hulgas ka finantssektori karistusmäärasid. Eelnõuga kavatsetakse luua nn kõrgendatud ülemmääraga trahvid, mis viivad meie õiguskorra vastavusse Euroopas kehtivate karistusmääradega. Seadusest üleastujat ootaks väärteomenetluse raames kuni 20 miljoni euro suurune trahv. Trahvid seatakse muu hulgas sõltuvusse teenitud kasumi ja ettevõtte aastakäibega.

Järelevalvele trahviõigus

Teisalt võib selliste kõrgete trahvidega väärtegude kehtestamine sassi paisata senise karistusõigusliku kontseptsiooni kuritegudest ja väärtegudest. Osa riike on kehtestanud finantssektori karistusteks hoopis eriseadused ja -korrad. Rikkumised lahutatakse kulukast, keerulisest ja aeganõudvast kriminaalmenetluslikust reageerimisest.

Järelevalveasutustele antakse halduskaristuse trahvide määramise õigus. Sellise trahvi määramine oleks vabastatud süüteomenetluse laadsest pikast ja küllaltki kallist protsessist. Samuti arvestaks selline lähenemine paremini finantssektori eripäradega: võimaliku rikkumise mõjutused on keskmisest suuremale osale ühiskonnast, kahjud on reeglina suured ja võivad hõlmata finantskeskkonda tervikuna ning opereeritakse spetsiifilises valdkonnas, mis vajab eriteadmisi.

Hetkel kuum

08.12.25, 14:43

Jüri Mõis: Peeter Raudsepp on väike inimene väikesel ametikohal

Euroopa Liit on maailma võimsaim majanduskeskkond, loovus tuleb Euroopast

07.12.25, 17:15

Soome väljaanne: Tallinna sadam ja Helsingi sadam elavad eri reaalsustes

06.12.25, 13:24

Gross: kui detailplaneeringu menetlus käib kiiresti, võib ka uus pood tulla ruttu

08.12.25, 13:06

Sun Investment Group alustab kuni 3 miljoni euro suuruse võlakirjade emissiooni jaotamist rahastamaks päikeseelektrijaama ehitust Poolas

Artikkel jätkub pärast reklaami

Süüdlane pole peamine

Finantssektorit puudutavad rikkumised ei olegi pahatihti esmalt küsimused kellegi süüst ja tema kriminaalmenetluse vormis karistamisest, vaid sellise teo mõjudest kogu finantssektorile ja toimimise usaldusväärsuse tagamisest. Kriminaalmenetluslikult seda arvestada oleks keerukas, samas kui arvestamata jätmine muudaks aga karistamise poolikuks.

Finantsinspektsioon on varem korduvalt juhtinud erinevate osapoolte tähelepanu finantssektori karistusmääradele ja teinud ka ettepanekuid rakendada neid tavapärastest väärteomenetlustest erinevalt. Võtta sellistelt üleastumistelt ära n-ö kuritöö ja karistuse taak ning kehtestada haldusõiguslikud trahvid.

Kuhu suunda finantskaristuste uuendused lähevad, määrab seadusandja tahe. Üks on aga selge: nagu keeruliste asjadega tihti juhtub, lõpeb ka käesolev kirjatükk rohkemate küsimuste kui vastustega.

Siim Tammer

See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!

Seotud lood

Sisuturundus

04.12.25, 13:02

KAITA Group käivitab 10,5% tootlusega võlakirjade emissiooni, kutsudes üles investeerima Vilniuses ehitatavatesse uutesse korterelamutesse

Leedu ühe suurima kinnisvaraarenduskontserni KAITA Group koosseisu kuuluv ettevõte KAITA Development käivitab kaheaastase võlakirjaemissiooni, arendades samal ajal elamukinnisvara projekte Vilniuse silmapaistvamates piirkondades. Investoritele pakutakse aastast tootlust 10,5%. Emissioon kestab 3.–19. detsembrini ja võlakirjad noteeritakse NASDAQi alternatiivsel First North turul.