• OMX Baltic0,01%314,58
  • OMX Riga0,07%949,36
  • OMX Tallinn0,07%2 146,23
  • OMX Vilnius−0,08%1 506,11
  • S&P 5000,00%7 677,28
  • DOW 300,00%53 577,4
  • Nasdaq 0,66%26 151,3
  • FTSE 1000,08%10 895,25
  • Nikkei 2250,62%66 262,16
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%98,3
  • OMX Baltic0,01%314,58
  • OMX Riga0,07%949,36
  • OMX Tallinn0,07%2 146,23
  • OMX Vilnius−0,08%1 506,11
  • S&P 5000,00%7 677,28
  • DOW 300,00%53 577,4
  • Nasdaq 0,66%26 151,3
  • FTSE 1000,08%10 895,25
  • Nikkei 2250,62%66 262,16
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%98,3
Finantstehnoloogiasektor liigub Ärtuemanda kiuste või tema kannustatuna samm-sammult rahvusvahelisema tegutsemise poole, kirjutab LHV jaepanganduse juht Andres Kitter.
Andres Kitter
  • Andres Kitter
  • Foto: Eiko Kink
Finantstehnoloogia maastikul puhuvad endiselt positiivsed tuuled. Tehnoloogiaettevõtete edu hinnatakse selle järgi, kui palju nad investoritelt raha kaasavad ja selle mõõdupuu järgi on finantstehnoloogia kuum valdkond – selle aasta jooksul fintech-ettevõtete arengusse panustatud 12 miljardit dollarit riskikapitali raha. Lisaks klassikalisele riskikapitalile on sel aastal uue nähtusena kaasatud hinnanguliselt ligemale 3 miljardi USA dollari väärtuses uut kapitali krüptoraha esmapakkumiste (ICO) kaudu.
Tundub, et 2018. aasta tuleb finantstehnoloogia maastikul veelgi põnevam, Euroopa piirkonnas hakkavad esmaseid reaalseid tulemusi näitama uued regulatsioonid ja tugevat kasvu võib ennustada senistele fintech valdkondadele:  maksevahendus, neopangad, crowdfunding, krüptoraha ja veel palju vingeid asju.
Panganduse poolt vaadates võiks ühe olulise finantsteenuste turul möllava jõuna nimetada aga hoopis Ärtuemandat. Alice’i Imedemaa Ärtuemand on antagonist, keda iseloomustab “Pea maha tal”-suhtumine – inimlik, aga harva esinev binaarne valik – sureb või jääb ellu. Pankuri jaoks sarnanevad regulaatorid-järelevalvajad üha enam selle maailma must-valgelt nägeva emandaga.
Rahapesu
Pankadele rahapesu tõkestamise reeglite rikkumise eest määratud trahvidest on saanud riigieelarve püsi-tulurida, õnneks siiski mitte Eestis. Kuid globaalselt on see kahjuks märgatav tendents. Kuigi Eestis pole veel ükski suurtest rahapesu kaasustest leidnud kohtulikku lahendust, on need juhtumid kindlasti jätnud tugeva negatiivse jälje siinsele pangandusele ja ühele pankade poolt pakutavale olulisemale teenusele – maksevahendusele.
Selgitan, miks see on oluline: kõik superlahedad makseteenust pakkuvad fintech'id – Transferwise, Paypal, WesternUnion, Stripe, Revolut, Monese jne peavad maksete töötlemisel mingil hetkel puutuma kokku nn vana-kooli-pankadega. Kõik need väga innovaatilised ja tublid ettevõtted teevad rahvusvahelist äri, mõistagi. Transferwise'i klient Ühendkuningriigis kannab oma teenusepakkujale Indias ruupiad teenuse eest jne. Fintechide äri peabki olema piiriülene. Panganduse järelevalvele on aga piiriülene äri halb, keeruline, arusaamatu. Rahapesu riskide hindamiseks mõõdetakse pankade mitteresidentide hoiuste osakaalu. Palju välismaalaste hoiuseid = väga halb ja suur risk!
Enamik viimasel ajal Eesti meedias kajastatud rahapesuga seotud kaasustest on siiani kohtuliku lahenduseta (v.a Magnitski kaasus) ehk süüdimõistetuid veel ei ole. Vahet pole, pangana pead sa andma hinnanguid enne. Ärtuemand ütleks: „Igaks juhuks, pea maha tal!“
Eelnev ei ole mõeldud kellegi kaitsmiseks. Teadlik rahapesu on kuritegu, punkt. Iga normaalne tehnoloogiaettevõte ja pank saab sellest üheselt aru ja ei tegutse eesmärgiga kellegi kuritegelikku raha pesta. Aga miskipärast tundub, et keegi arvab ikkagi, et maksevahendus ja maksevahendusega seotud finantstehnoloogia just rahapesu eesmärgil toimibki.
Tänane regulaatori ja järelvalvaja vaatenurk on kohati liiga ärtuemandalik, tehakse binaarseid (üle-euroopaliselt peale surutud) valikuid – sureb vs. jääb ellu. Aga turg on mitmetahulisem. Kuigi tänasel päeval finantsteenuste ühisturg Euroopas ei tööta, liigub finantstehnoloogia sektor Ärtuemanda kiuste, ja vahel ka tema poolt kannustatuna, ikkagi samm-sammult rahvusvahelisema tegutsemise poole.
Ühe keerukama regulatiivse maastiku juures on oluline, et pangandusjärelevalve oleks avatud muutustele ja uutele tehnoloogiatele. Meil Eestis on sellega lood pigem hästi, Finantsinspektsioon on avatud dialoogile ja mõtleb hea meelega kaasa, puudutagu teema siis krüptorahaga seonduvat või piiriülest äri. Samas ei ole kõigi riikide järelevalvega võimalik sellisel tasandil suhelda.
Allikas: LHV finantsportaal
Autor: Andres Kitter

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 20.08.26, 11:00
Kui valmis on Eesti sillad ja teed võimalikuks kriisiks?
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

67.9%
18.3%
13.8%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele