Jäta lihtsalt joomine maha

See on enam-vähem sama hea kui ravida tuberkuloosi ämblikuvõrguga või vähki konnasilmaplaastriga. Kui need, kes sulle sellise ravi välja kirjutasid, tublisti sõnu peale loevad, ja sa ise kõvasti usud, et nii see tervekssaamine just käibki – no küllap tema siis juba aitab, kas või natukesekski. Vähemasti ei pea järele mõtlema, kust see tõbi tuli – ja miks. Sellele viimasele küsimusele vastamine võib ju vahel päris ebameeldiv olla. Kes see ikka tahab tunnistada, et maksa ajas nahka joomine ja kopsud mustaks suitsetamine.

Usk kommunikatsiooni kõikvõimsusse on kummaline fenomen ning noores demokraatias nagu Eesti võtnud isepärased mõõtmed. Kommunikatsioon on justkui mingi võlueliksiir, mida tasub iga häda korral nii sisse võtta kui ka peale määrida – aitab nii kõverate koibade kui ka koeranaela vastu. Tuleb lihtsalt avalikult lubada, et teinekord me suhtleme inimestega rohkem, organisatsiooni sees muidugi – aga eriti hästi hoolitseme selle eest, et väljapoole oleks kõik asjad hästi ära seletatud. Siis ongi kõik juba korras, vähemasti peaaegu.

Mulle on viimasel hakanud tunduma, et kommunikatsioonivigu tegelikult ei ole olemas. Ja et enamasti, kui räägitakse kommunikatsioonivigadest, on asi päriselt hoopis milleski muus. Mis tahes „kommunikatsiooniprobleemidega“ avalikkuse ette sattunud organisatsioonide mured võivad küll olla seotud suhtlemisega, aga mitte selles võtmes, nagu neid esitatakse: nt et juhtkond selgitas töötajatele muudatuste vajalikkust nii kehvasti, et need ei saanud aru. Vahel võib olla ka vastupidi: plaanitavad muudatused ei pruugigi olla head. Või siis teistpidi: muudatusi on hädasti vaja, aga organisatsioon on otsustanud hoida praegust seisu, ükskõik mis põhjustel. Võib-olla ma eksin, aga pigem on need nn kommunikatsiooniprobleemid enamasti vist ikka juhtimisprobleemid.

Nii tegelevad mis tahes kommunikatsioonihäda ravima kutsutud kommunikatsioonitohtrid ilmselt ka enamasti millegi muu kui kommunikatsiooniga. Ega ma täpselt ju ei tea, aga küllap nad soovitavad patsiendil kõigepealt ikkagi joomise ja suitsetamise maha jätta, kui eesmärk peaks juhtumisi olema see, et maks ja kopsud terveks saaksid. Aga kui maks ja kopsud juba terved on, siis ei olegi nii erilist vajadust pingutada selle nimel, et kõik teised nende tervisesse usuksid: ellu jäänud patsiendi tervisest pakatavad palged kõnelevad ise enda eest.