Estcoin: lahe küll, aga täitsa toores

Siin tekib kolm suuremat küsimust, mis tuleb elegantselt ära lahendada.

Kõigepealt on krüptoraha esmapakkumine (Initial Coin Offering – ICO) raha kaasamise viis eelkõige detsentraliseeritud ärimudelite finantseerimiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks. Koos ICOga luuakse enamasti tokeniseeritud süsteemisisene majandusmudel, mis peaks erinevates situatsioonides jätkusuutlikult ja sekkumata toimima. Asja võlu ongi just detsentraliseeritus ja isereguleerivus, mida tänu plokiahelale saab rakendada.

Nüüd ongi suur küsimärk, kuidas sobitub siia pilti riik kui äärmiselt keskselt juhitud organisatsioon. Kes haldab privaatvõtmeid, kes ja kuidas haldab finantse, isikustatud informatsiooni jne. Tekivad väga keerulised küsimused. Ja seejuures: kui avatud kogu lahendus saab olla? See ei tähenda muidugi, et ICOsid ei saa kasutada tsentraliseeritud mudelite jaoks. Saab ja kasutatakse ka, aga sellisel juhul võib mõni muu raha kaasamise viis siiski lihtsam ja efektiivsem olla. Väga palju oleneb ka turundusest ning kommunikatsioonist. Samas on ka detsentraliseeritud ja keskseid lahendusi kombineeritud ning hübriidlahendusi ehitatud.

Teiseks, token’i roll. Loodaval token’il peab olema selgelt arusaadav roll süsteemis, mis tagab eelkõige tema nõudluse turul, kust siis omakorda võidavad investorid. Rolliks võivad olla mingid teenustasud, boonuste arvestus, ligipääs teatud teenustele, erinevad kasutusmõõdikud jne. Selle ilmselt mõtleb välja – riigi teenuste kõrval on väga palju kohti, mida tokeniseerida.

Kolmandaks, ICO token’ite tootlus. Õnnestunud ICOde projektid pakuvad investoritele tihti mitme- kuni mitmekümnekordset tootlust aastas, seega on ootused väga kõrgeks aetud. Riik aga kui oma olemuselt pigem konservatiivne ja stabiilne organisatsioon saab ilmselt pakkuda pikaajalist, kuid madalat tootlust, mis ei pruugi ICO investoritele niivõrd ahvatlev olla.

Üldiselt on tegemist väga laheda initsiatiiviga, potentsiaali on siin palju, tuleb vaid kontseptsioon selgemaks saada ning ilmselt ka kokkuleppele jõuda väga paljude riiklike institutsioonidega nagu rahandusministeerium, rahapesu andmebüroo ja teised. Selles olen ma kindel, et tuleviku riigi majandus on kindlasti tokeniseeritud, mis ideaalis tähendab oluliselt suuremat efektiivsust, automatiseeritust ja usaldusväärsust (loe: vähem korruptsiooni) ning siin on esimestel turunduslik eelis.