Keskerakond lõheneb kaheks vaenupooleks

Ka on tunne, et meil – lihtsurelikel – pole tegelikult aimugi selle erakonna sisemiste probleemide suurusest. Alustades reaalsetest rahastamise probleemidest ja lõpetades põhimõtteliste ideoloogiliste pingetega erakonna tuumikus. Ainus asi, mis seda seltskonda veel liimina koos hoiab, on valitsusvastutus.

Praegu on Keskerakond kordades halvemas seisus võrreldes perioodiga enne valitsusse minemist. Pole fookust. On palju eri teemasid, millega peaks tegelema paralleelselt, mis aga eeldaks erakonnasiseseid usalduslikke suhteid. Ajalooliselt välja kujunenud autoritaarne struktuur aga pole mõeldud toimima selliselt.

 

 

Ennustan sünoptiku kombel, et täpselt sel hetkel, kui kõrgrõhkkond taandub (loe: valitsusvastutus lööb üha suurema surve tulemusena kõikuma), moodustub Keskerakonnas kaks eraldiseisvat tsüklonit. Väga suure tõenäosusega saavad neist kahest teineteise kõige suuremad vaenlased. See on paratamatu ja kardetavasti ainuvõimalik tulevik.

Meie, ülejäänute rolliks on olla selleks polariseerumiseks valmis. See ei saa olema ilus. Iga strateeg mõistab, et vastavad idanaabri organid on seda hetke kaua oodanud – paremat momenti Eesti ühiskonda destabiliseerida lähiajal ette pole näha. Neil võib olla koguni kiusatus nimetatud protsesse mõneti kiirendada.

Iroonilisel moel saame me selle kõige eest tänada Isamaaliitu, kes sotside juhi kombineerimisega kaasa otsustas minna – reetes nii oma aated, valijad ja riigi.