Oluline on ka, kuhu investeeritakse. Kohalik turg on tegelikult ainus turg, mida kohalikud haldurid teavad ja tunnevad. Kohalikule turule investeerides on halduritel võimalik reaalselt osaleda oma investeeringute juhtimises ja lisaväärtuse loomises. Pensionifondid on maailmas aktiivsed osalejad börsifirmade nõukogudes ja jälgivad hoolega, et ettevõtted oleks korralikult juhitud. Võõrale maale raha viies jääb üle vaid kõrvalt vaadata ning ebaõnnestumiste puhul õlgu kehitada.
Kohalikku majandusse investeerimine on kasulik ka riigile ja selle kodanikele. Kui kohalik ettevõte ehitab pensionifondilt saadud investeeringu toel uue tootmiskompleksi, siis saab riik sellelt 20% käibemaksu. Rajatud tootmisse palgatakse uusi töötajaid ja riik saab töötasudelt ka 50% tulu- ja sotsiaalmaksu. Ülejääva palga viivad töötajad poodi ja riik saab ka sellelt 20% käibemaksu, nii mitu aastat järjest. Riik saab juba esimeste aastatega enamiku pensionifondi investeeritud rahast maksutuluna oma eelarvesse ja see raha jääb ka edaspidi Eesti majandusse ringlema. Samas areneb ka ettevõte ise ja tehtud investeering tuleb pensionifondile kasumiga tagasi.
Tegelikult on päris kummaline, et äriringkonnad peavad Eestisse investeerimist ja maksulaekumiste paranemist propageerima, samas kui poliitikutel on üsna ükskõik.
Indeksifond viib raha kodust ära
Palju kõlapinda leidnud indeksifondid pakuvad küll alternatiivi madala tootlusega deposiitidele ja võlakirjadele, kuid nende kaudu ei saa kuidagi investeerida kohalikku majandusse, sest Eesti finantsturud ei sisaldu üheski rahvusvahelises indeksis. Indeksifondid on efektiivsed ainult suurtel turgudel, st Ameerikas, ning kohaliku indeksifondi loomisest pole seni keegi rääkinud. Samuti ei osale indeksifondid kuidagi ettevõtete juhtimises.
Fondide lihtsustatud vahetamine rikub aga otseselt pensionifondide pikaajalise investeerimise loogikat. Isegi juba praegune kord, mis lubab pensionifonde vahetada kolm korda aastas, on paras liialdus. Kas oleks normaalne aastakümneteks võetud kodulaenu eest ehitatud maja kolm korda aastas vahetada? Parem teha endale põhjalikult selgeks, mida valida, ja kui tõesti tekib soov muuta, siis suunata järgnevad sissemaksed teise fondi.
Haldustasude langus on fondide mahu kasvades juba süsteemi sisse programmeeritud ja täiendav riiklik reguleerimine ei tundu mõistlik. Kui kõik tasud kunstlikult alla suruda, siis ei jäägi muud üle kui raha automaatselt välismaale saata.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.