Eestlaste ambitsioon ei saa olla lihtsalt targa töö tegijad. Me peame olema selle omanikud ehk teenima mitte ainult palgaraha, vaid omanikutulu, kirjutab reformierakondlane Kalev Kallemets.

- Kalev Kallemets
- Foto: Raul Mee
See on eesmärk, mis tõestab meie rahvuse sisu, mõtte- ja organiseerimisvõimet, suhtlus- ja juhtimisvõimet. Tõestab ka kultuursust, sest vaid viisakas, kultuurne, salliv ühiskond suudab säilitada väärtust loovaid inimesi.
Riigikapitalism on pseudokapitalism, enesepettus. Poliitik pole kapitalist ega ela kapitali tootlikkuse, pideva optimeerimise, innovatsiooni ja ärikonkurentsi maailmas. Poliitik elab rahva soovide, lasteaiakohtade puuduse, maksutulu ja poliitilise võitluse keskkonnas. Kuid ka ajakirjanikud, professorid ning „töölised ja talupojad“, kui nad pole just aktsionärid, ei ela pidevate omanikuvalikute rahvusvahelises ruumis. Oleme näinud kriitikatulva, kui riigiettevõte arendab projekti välismaal või võtab riske. Kuid milline tõsine äri või investeering ei ole rahvusvaheline ja riskideta?
Börs kui äriideede ja nende teostamise igapäevane avalik võitlusplats kapitali eest pole asjata kapitalismi sümbol. Börs ongi kapitalismi süda. Börs paneb paika skeemitajad ja kehvad äriplaanid, nagu ArcoVara juhtum tõestas. Ka Tallinna börs on suuteline tõstma suurt kapitali, nagu Tallinki noteerimine 16 000 jaeinvestoriga Eestist näitas.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.