Salajane kosmoseäri. Tartu firma murdis NASA ja Maxari orbiidile
Kui kaitsetööstusettevõtteid katab võrreldes teiste sektoritega saladuseloor, siis kosmosefirmad on kaitsetööstusega samal pulgal ‒ 95% kliente ei saa nad isegi nimetada.
Siiski on neid eestlasi, kes saavad rääkida vähemalt, et nende kliendid on olnud NASA ja üks maailma suurimaid kosmosefirmasid Maxar. Uhkete klientidega on Tartus tegutsev CrystalSpace, kelle kosmosekaameraid Maxar kuulsal Artemis I missioonil kasutas.
Satelliidipildid näitavad ilustamata reaalajas, kuidas on loodus sõjas hävinenud ja kui palju jääb metsa vähemaks, rääkis kaugseirefirma Kappazeta juht.
Ameeriklased tahavad kosmosevõidujooksus edestada Hiinat ja jõuda Kuule USA president Donald Trumpi ametiaja jooksul, selgitas EISi kosmosebüroo arendusjuht Madis Võõras.
Pärast Artemise II missiooni edukat starti Kuu poole on kosmoseaktsiad liikunud erisuunaliselt: osa ettevõtteid on kerkinud, samas kui teisi on müüdud, et kasumit võtta.
Tehisintellekt on juba praegu Eesti põllumehe abimees. Kuid kas põllumajanduse tulevik on autonoomne traktor ja tehisaru, mis ütleb, millal külvata ja mida väetada?
Küberrünnakutest, andmeleketest ja uutest turvanõuetest räägitakse hommikust õhtuni. Ometi näitavad nii värsked intsidendid kui ka statistika, et ettevõtete tegelik kaitstus ei ole jutule järele jõudnud. Prominioni infoturbeekspert Ekke Einberg kirjutab, et probleem pole enam selles, nagu ettevõtted poleks ohtudest kuulnud. Pigem on sellest tüdimus ning arvatakse, et infoturvalisusega on juba tegeletud, sest vajalik dokument on olemas või mõni nõue täidetud.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.