Nobeli majanduspreemia anti majanduse tõusude ja mõõnade silujatele

Jalgpalli maailmameistrivõistlused näitavad seda, mida nii parem- kui vasakäärmuslased eitada tahavad: etniline lõimumine ja rahvuslik uhkus eksisteerivad väga sageli õlg õla kõrval, kirjutab 2024. aasta Nobeli majanduspreemia laureaat ja Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) majandusinstituudi professor Daron Acemoglu.

Eurooplased ei peaks püüdma veenda end selles, meie majandusega on kõik korras, samal ajal ajades segamini tootlikkuse tasemed ja tootlikkuse kasvu, kirjutavad majanduskorüfeed Philippe Aghion, Antonin Bergeaud ja Luis Garicano.

Euroopa on otsekui õpikunäide sellest, miks on tähtis vähem produktiivsete ettevõtete kõrvalelükkamine uute, innovaatiliste ja produktiivsemate poolt, kirjutab 2025. aasta majandusnobelist Philippe Aghion.

Tänavu anti majanduspreemia Alfred Nobeli mälestuseks kolmele mehele, kes selgitasid, kuidas saavutada kasv innovatsioonist juhitud majandusolukorras.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.