Kolme ehitusärimeest süüdistatakse võõrtööliste ärakasutamises

Ettevõtja Anti Viigisalu, kes jättis oma varasematel ehitusobjektidel töölistele palga maksmata, alustas Raplamaal kortermaja renoveerimist. Võttis korteriühistu käest ettemaksu, jättis jälle ehitajatele maksmata ega viinud projekti lõpuni. Nagu varemgi, tegutses ta ettevõtte kaudu, millel polnud formaalselt temaga mingit seost.

Odava pakkumise liimile läinud ärimees sattus hoopis maksuameti huviorbiiti, kes nõuab nüüd temalt raha. Kõigis oma hädades süüdistab ta ettevõtja Anti Viigisalu, kelle partnerite ring on kirju ja tööskeem niisama kahtlane kui järjekindel.

Kui usbekk Farhodžon Alijev Euroopasse tööle minema asutas, ei osanud ta ettegi kujutada, et sellest saab üks suur jama. Mitu kuud saamata jäänud palk kokku 8505 eurot, sotsiaalsete garantiide puudumine, väljasaatmise oht ja katsed saada õigust tegelikult tööandjalt viisid ta esmalt juristi juurde, seejärel töövaidluskomisjoni.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.