Skandaalne mürsufirma tahab RKIK-ga koostööd jätkata. “Lepingute koguväärtus ületas 150 miljonit”

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) nõuab kaitsehangetega tekkinud vaidlustes kohtu kaudu tagasi üle 68 miljoni euro. Kohtuistungid on kinnised.

Mürskude eest kümneid miljoneid ettemaksu saanud indialaste äripartner on austraallasele kuuluv Briti ettevõte. Riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) läks mõlema firma vastu kohtusse.

Eestile laskemoona müünud ettevõte Datasel, kelle vastu Eesti on kohtusse pöördunud, nõuab riigi kaitseinvesteeringute keskuselt (RKIK) kümneid miljoneid eurosid.

Kui sel nädalal lahvatanud mürsuskandaali käigus on räägitud nii 60 kui 70 miljonist eurost, mille saatus on kahtlane, siis tegelikult on küsimus kolmes eri ettevõttes.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.