Pangad saavad õiguse kahtlased tehingud peatada

Turunduskooli omanik tahtis dokumenti vahetada, kuid oleks peaaegu oma rahast ilma jäänud ja kahtlustas politseid teabe lekitamises. Teda päästis vaid üks detail, mida kelmid ei teadnud.

Ettevõtetes on kahekordistunud suurte, rohkem kui 50 000eurose kahjuga pettuste hulk, näitab Ernst & Youngi äsjane uuring.

Lätis loodud võrgustikku kasutati rohkem kui 3000 inimeselt ligikaudu 5 miljoni euro väljapetmiseks, kuni Eesti politsei kogutud info peale käima läinud suur politseioperatsioon nad oktoobris vahele võttis.

2025. aasta märtsis avaldatud European Financial Crime Report toob välja, et finantskuritegevus kasvab kogu Euroopas murettekitava kiirusega, ulatudes mitmetes riikides üle protsendi SKP-st. Eesti ei ole sellest arengust puutumata – rahapesu ja pettused on endiselt olulised probleemid. SEB pettuste ennetuse vanemspetsialist Kätlin Kukk kommenteeris raportit Äripäeva saates, rõhutades, et statistika näitab vaid jäämäe tippu, samas kui tegelik kahju ja ulatus jäävad suures osas varjatuks.

Küberrünnakutest, andmeleketest ja uutest turvanõuetest räägitakse hommikust õhtuni. Ometi näitavad nii värsked intsidendid kui ka statistika, et ettevõtete tegelik kaitstus ei ole jutule järele jõudnud. Prominioni infoturbeekspert Ekke Einberg kirjutab, et probleem pole enam selles, nagu ettevõtted poleks ohtudest kuulnud. Pigem on sellest tüdimus ning arvatakse, et infoturvalisusega on juba tegeletud, sest vajalik dokument on olemas või mõni nõue täidetud.