Saksa idufirma lõi Eesti kaitsetööstuse abiga uue relva

Töötleva tööstuse tootmismaht kasvas novembris 4,5%, ligi kolmveerand kasvust tuli vaid kahest tegevusalast.

Ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus (EIS) toetab 3,7 miljoni euroga üheksat Eesti kaitsetööstuse projekti, milles enamus on seotud droonide ja küberlahendustega.

Eesti kaitsetööstus on kirju nagu laigud vormil: uuendada püütakse nii punkreid kui ka droone ja nii mõnigi on saanud oma toote lahingus testitud ja on valmis massiliselt tootma hakkama, kui sõda peaks jõudma kodumaale. Teised aga panevad end veel alles valmis, et kaitseväes huvi tekitada.

Ilma Ukrainas testimata on väga keeruline oma droone edasi arendada ja on oht konkurentidest maha jääda, rääkis kaitsetööstusettevõtte Defsecintel Solutions juht ja osanik Jaanus Tamm.

Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.