Euroopa peab loobuma naiivsest usust, et Venemaa oht on kaugel, ütles Läti keskpanga juht ja Euroopa Keskpanga nõukogu liige Mārtiņš Kazāks. Tema hinnangul näitavad küberrünnakud, sabotaaž meresides ja õhuruumi rikkumised, et konflikt toimub juba praegu, lihtsalt muus vormis kui traditsiooniline sõda.
Euroopa kaitsetööstuse aktsiad alustasid 2026. aastat võimsalt: Stoxx Europe Aerospace & Defence indeks on jaanuaris rallinud ligikaudu 15%, kustutades mõne nädalaga suure osa eelmise aasta tippude jahtumisest.
USA president Donald Trump teatas, et valmistub kehtestama uued, 10‑protsendilised tollimaksud mitmele Euroopa riigile, kui need ei toeta tema plaani omandada Gröönimaa. Tariifid hakkaksid kehtima juba järgmisest kuust ning kasvaksid juuniks 25 protsendini.
Venemaal on aasta alanud järskude maksutõusude ja ulatusliku kontrollikampaaniaga, mis on osa president Vladimir Putini uuest strateegiast kasvatada riigi sõjakulusid kandvat eelarvet. Kreml on käivitanud projektid, mis puudutavad nii ettevõtteid kui tavakodanikke ja sedapuhku varasemast oluliselt karmimal kujul.
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.