Tallinna trammiteedeks mõeldud raha võib minna hoopis Tartule või Pärnule

Tallinna linnapea Peeter Raudsepa juhitud linnavalitsus asus muutma linna poliitikat, mille juured ulatuvad üle-eelmise linnapea Mihhail Kõlvarti aega.

Tallinna tulevase koalitsiooni uisa-päisa langetatud otsus susata Liivalaia tänava trammiprojekt paberihunti võib tähendada 35 miljoni euro suuruse eurotoetuse kaotsiminekut.

Nädalavahetuse lumesadu tõi lisatulu tehnikamüüjatele ja puksiirfirmadele ning avas tööpõllu ka isehakanud lumekoristajatele. Aga oli ka ettevõtteid, kellele lumetorm kasu ei toonud.

Sajandeid oli Tallinna linnapea positsioon olnud tihedalt seotud äriga, edu ettevõtluses ei andnud alust kahtlustada korruptsiooni, vaid pigem andis tunnistust ärivaistust. Kaubandusele lisaks on linnapead tegelenud keemiaäri, mööbli tootmise, logistika ning muidugi ehituse ja kinnisvaraga.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.