Valitsus andis rohelise tule töörände suurendamisele, mis tähendab, et tööstus- ja logistikasektorile suunatud kursimuutus tõstaks rändekvoote ning langetaks palganõudeid.
Saates „Töö ja palk“ arutasid majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ning Eesti Tööandjate Keskliidu tööturu töörühma juht Ain Käpp teemasid, mis kujundavad Eesti tööturu lähiaastate nägu: paindliku tööaja seadusemuudatus, süvenev tööjõupuudus ja demograafiline surve.
Majandus- ja siseministeerium soovivad tööstus- ja laondussektorisse lubada tuhandeid võõrtöölisi, kellele praegusega võrreldes peab maksma palka oluliselt vähem. Kriitikute hinnangul ei ole kohalikud töötajad siis enam kaitstud ning tegelikult saaks eelnõus soovitu ära teha olemasolevate seadustega.
„Täna oleme faasis, kus kvaliteetne sisseränne tõstaks eestlaste palkasid,“ rõhutab lennukihooldusettevõtte Magnetic MRO juht Risto Mäeots. Kõrge lisandväärtusega teenust pakkuv ettevõte tahaks jõuliselt kasvada ja tööd oleks anda mitmekümnele, kuid töötajaid pole.
Vinduv majanduslangus on töötajate puuduse kriisi valu veidi tuimestanud, kuid selle põhjust pole ära võtnud, selgitab Eesti Tööandjate Keskliidu tööturu töörühma juht Ain Käpp.
Tootmisettevõtted investeerivad automatiseerimisse, seadmete ühendamisse ja andmete kogumisse. Ometi kulub endiselt aega komponentide otsimisele, inventeerimisele ja nende liikumise käsitsi registreerimisele. RFID-tehnoloogia pakub võimalust muuta mitte ainult üksikuid töövõtteid, vaid terveid protsesse.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.