Kliimamuutused võivad elektriliinid ajada maa alla

Investeeringud tulevad Eestisse vaid siis, kui roheenergeetika on korras. “Me võistleme 30 sadamaga Läänemerel, innovatsioon ja keskkonnasõbralikkus loovad eelise,” rääkis Tallinna Sadama juht Äripäeva raadio saates “Juhtides tulevikku”.

Eesti inimesed usuvad teiste Euroopa riikide elanikega võrreldes selgelt kõige vähem, et kliimamuutused on päris ja tagajärjed tõsised.

Bigbanki kestlikkusaruandest selgub, et neil on sel aastal ees mitu suurt tegevust, näiteks mõjuala 3 hindamine ja kestlike rahastamise sihtide seadmine.

Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt ütles Taanis toimuval ELi keskkonnanõukogu mitteametlikul kohtumisel, et Eesti saab toetada ELi 2040. aasta kliimaeesmärke, kui selleks on olemas uued tehnoloogiad, vajalik rahastus ning paindlikkus eesmärkide täitmisel.

Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.