Majandus- ja siseministeerium soovivad tööstus- ja laondussektorisse lubada tuhandeid võõrtöölisi, kellele praegusega võrreldes peab maksma palka oluliselt vähem. Kriitikute hinnangul ei ole kohalikud töötajad siis enam kaitstud ning tegelikult saaks eelnõus soovitu ära teha olemasolevate seadustega.
Valitsus vähendab bürokraatiat ja lihtsustab ehitust: varjendid, vanade hoonete seadustamine, projekteerimistingimused, ehitusseadustiku muudatused peaksid erinevatest hoonetega seotud nõuetest maha hammustama kuude ja aastatepikkuseid menetlusi.
Tuleva aasta riigieelarve kogumaht on 20,9 miljardit eurot, sellest kulud 19,5 ning investeeringud 1,3 miljardit. Eelarve tulud on 18,6 miljardit ja riigieelarve miinus 2,3 miljardit eurot.
Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.