Eelmisel nädalal käis järgmise aasta eelarvekavandi varjus valitsusest läbi lisaeelarve eelnõu, millle järgi suurendab kliimaministeerium riikliku võrguhalduri Eleringi aktsiakapitali 45 miljoni euro võrra.
Eesti on võtmas sihiks, et elektri hind peab riigis olema Läänemere-äärsete riikidega võrreldes konkurentsivõimeline, nõudes vastava eesmärgi täitmist nii Eleringilt kui ka kirjutades eesmärgi konkreetselt energiamajanduse arengukavasse.
Energeetikaminister Andres Sutt seadis riiklikku põhivõrku haldavale Eleringile eesmärgi, et elektri ja gaasi lõpphind Eesti tarbijagruppidele oleks konkurentsivõimeline Läänemere-äärsete riikide keskmisega.
SwedEsti merekaabel võiks olla mõlemale riigile ja nende ettevõtetele huvipakkuv projekt, mis tooks Eestisse tõenäoliselt kõige odavama elektri, kirjutab energeetikaekspert Einari Kisel arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.