Euroopa tippametnik: investeerime superarvutitesse ja AI-tehastesse, järgmiseks gigatehastesse

Virkkunen tunnistas avakõnes Euroopa kaitsetööstuse kitsaskohti: rahastamine on liiga sageli killustatud, lühiajaline ja suunatud üksikutele toodetele. Need vastavad küll kiiretele vajadustele, kuid ei loo püsivat võimekust, mistõttu tuleb liikuda kriisikeskselt mudelilt struktuursele lähenemisele.

Euroopa investeeringud peavad tema sõnul jõudma ka iduettevõteteni ja väikesteni, sest just nemad veavad sageli innovatsiooni, eriti tehisintellekti vallas, mis on kaitsesektori jaoks ülioluline tehnoloogia.

Kaitsetööstusettevõtted ei saa investeerida uutesse tootmisüksustesse, palgata kvalifitseeritud tööjõudu ega laiendada tootmisliine ilma etteaimatavuseta. Nad vajavad selgeid nõudlussignaale, mitmeaastaseid lepinguid ja pikaajalist valitsuse pühendumust. See ei ole ainult majandusküsimus – see on julgeolekuküsimus, lisas ta.

“Praegu investeerime koos liikmesriikidega arvutusvõimekusse, et tagada meie iduettevõtetele ja tööstusele vajalikud tööriistad tehisintellekti arendamiseks ja koolitamiseks. Meie investeeringud superarvutitesse ja AI-tehastesse ulatuvad viie aasta jooksul 10 miljardi euroni. Järgmisena liigume edasi nn gigatehaste suunas.

AI-põhine järeldusvõime ja küberjulgeolek pakuvad uusi võimalusi simulatsioonideks. Need gigatehased suurendavad meie võimekust võrreldes olemasolevate AI-tehastega. Juba ühe aasta pärast on meie superarvutite arvutusvõime viis korda suurem kui täna. Gigatehased on veelgi võimsamad – üks gigatehas on neli korda võimsam kui suurim olemasolev AI-tehas,“ sõnas Virkkunen.

Tsiviilinnovatsiooni peab Euroopa suutma kiiresti ja tõhusalt kohandama kaitseotstarbeks.