Kai Realo: ringmajandus juba toob meile lisatulu

Majandusraskused soodustavad ringmajanduse juurutamist, tõdes Ragn-Sellsi juhatuse esimees Kai Realo. Kriisides on ettevõtted sunnitud oma senist ärimudelit ümber hindama ja leidma lahendusi, mis aitavad kulusid vähendada ja pikaajalist elujõulisust suurendada, selgitas ta.

"Kui mõelda täna olukorrale, kus inimestel ei ole piisavalt raha ja nad ei ole valmis ostma paljusid kestvuskaupu, siis üks ringmajanduse mõte on, et ärme osta ja taha omada kõiki asju, vaid näiteks rendime ja laenutame neid," rääkis Realo ja tõi näite, kuidas aastaid tagasi filmis nähtud Chaneli või Louis Vuittoni käekoti rentimine ei tundugi talle enam nii veider.

Lineaarne majandusmudel on olnud sajandeid nii kinnistunud, et paljud ettevõtjad ei kujuta ette, kuidas võiks teisiti toimida. “Lineaarne majandus on olnud sellest hetkest alates, kui hakkas toimuma kaupade vahetus – võtame looduselt, teeme sellest midagi ja siis viskame ära,“ kirjeldas Realo.

Ringmajandus, vastupidi, tähendab ressursside korduvat kasutamist. Selleks on vaja mõelda juba toote disainifaasis selle parandamisele ja eluea pikendamisele ehk kogu elutsüklile. Samuti arvestatakse ringmajanduses erinevalt lineaarsele mudelile peale omaniku kasu ka keskkonna, töötajate ja klientide vajadustega.

Teravaim küsimus on täna see, kuivõrd kasumlik on ringmajandus. Hambad ristis punnitada ilma tulu teenimata pole võimalik, märkis Realo. “Tuleks hakata mõtlema sellest, mis on kasu ettevõttele ringmajandusele üleminekul.”

Kalleid masinaid, nagu pesumasin, ei pea ühe detaili kulumisel täielikult välja vahetama, vaid saab parandada tüki kaupa, tõi Realo näiteks. Samuti on tema sõnul potentsiaali kasutusteenustel, näiteks tööriistade ja kas või auto rentimisel, mis järgivad samuti ringmajanduse põhimõtet. “Miks omada midagi, mida kasutad väga harva,” lausus ta.

Turul on näha edukaid ringselt majandavaid firmasid, ent need on enamasti idufirmadest välja kasvanud või kuuluvad rahvusvahelisse gruppi.

Ringmajandus ja kestlikkus laiemalt on Realo sõnul tihti kinni ettevõtete juhtide ja omanike tahtmises, rohujuure tasandilt pole võimalik suuri muutusi ellu viia. “Ettevõtte kestlik maailmavaade sõltub ikkagi väga konkreetselt tippjuhtkonna maailmavaatest,” möönis ta.

Eduka näitena toob Realo esile IKEA, kes kasutab oma tootmisjääke ära uute toodete tootmiseks. “Üldistatult võiks nende tootmisahelat kirjeldada nii, et kõigepealt tehakse voodimadratsid, nende jääkidest diivanipadjad ja omakorda diivanipadja jäägist valmistatakse lamamisasemed,” kirjeldas ta. Samuti hoiab IKEA kuludelt kokku sellega, et pakendab soodsama ja keskkonda säästvama tarne huvides kompaktselt toote osasid ja laseb ostjatel mööbli ise kokku panna.

Ragn-Sells on ringmajanduse ahelas viimane lüli. Ühest küljest on nad jäätmekäitleja, kes saadab jäätmed uuesti tooraineks, teisalt müüvad nad edasi prügist välja sorteeritud väärtuslikku materjali, nagu pakendid. Rootsis kaevas Ragn-Sells üles vana prügila, kus eraldasid tehnoloogia abil hulga materjali, mida on võimalik edasi kasutada.

See on Realo sõnul aina kasvav äri, kuigi veel poolteist aastat tagasi kostus kõhklusi, kas nad suudavad teenida täiendavat tulu. “Täna on see ikkagi tõestanud, et sellel on oma panus meie majandustulemustesse,” ütles ta.

Lisaks on Realo sõnul tekkinud nõudlus Ragn-Sellsi töötajate teadmiste vastu. Ettevõtte inimesed käivad rääkimas ringsest jäätmemajandusest, et nügida partnereid. “Kui me tahame jäätmetest midagi välja võtta, siis me peame aru saama, millises hetkes jäätmetekke juures on kõige mõistlikum jääde protsessist kätte saada, et see ei seguneks, ei muutuks raskemini sorteeritavaks või veel hullem täiesti kasutuskõlbmatuks,” selgitas ta ja tõi näiteks vanapaberi, millest teiste jäätmetega segunemisel üldjuhul enam midagi kasulikku kätte ei saa.

Kestlikult mõtlevate tarbijate osakaal ja seega ka ühiskondlik surve ringmajanduseks on Realo hinnangul siiski madal. Väikses riigis on raske kriitilist massi tekitada, ent kaelas on ka nõukogude aja taak. “Me ei ole veel saanud sellest hetkest ühiskonnana üle, kus edu mõõdetakse asjades,” märkis ta.

Niisiis peab ka poliitiline surve olema Kai Realo sõnutsi suurem, kuid liigse bürokraatiata. Euroopa Liidu regulatsioonid nügivad ka meie ettevõtteid ringsemaks. “Ma loodan, et me oleme 2030. aastaks pannud suure osa Eesti ettevõtlusest mõistma, et ringmajandus on mõistlik,” ütles ta.

See, kui kaugele on viie aasta pärast arenenud tehnoloogia ja protsessid, sõltub sellest, kui kindlalt Eesti valitsus ja riigikogu seadusandlust kujundavad, märkis Realo. Eriti puudutab see vanu ülilineaarseid ettevõtjaid, kes kasutavad fossiilseid toormeid – neid tuleks Realo sõnul seadusandlusega tagant tõugata. „See, kas suur muutus jõuab Eestis laiade massideni, sõltub väga palju sellest, kui palju Eesti muudab oma seadusandlust lähtuvalt Euroopa Liidu direktiividest,” tõdes ta.