Soomlased müüvad agaralt Eesti kinnisvara

Juulis jõustunud käibemaksutõusu eel väljastati juunis kodulaene 273 miljonit eurot eest ehk veerandi jagu rohkem kui eelneval kuul.

30ndates Liina ja Madis* ostsid Keilas korteri plaaniga see remontida ja välja üürida. Kui remont oli jõudnud lõpusirgele, käis ootamatu pauk: elamu kõrgeimal korrusel langes korteri laest suur betoonplokk.

“Ära mune! Osta ära ja siis mõtle, kust see raha tuleb.” Kriisidest kõikuma löönud ja mõõnadega tagasi 2019. aastasse jõudnud kinnisvaraturul tasub investorite sõnul alustada huvilistel - nagu ikka - kohe.

Ikka ja jälle pean uute investeerimisvõimaluste poole vaadates tõdema, et vaba raha on hetkel vähe – seetõttu ei tee ma ka midagi uut. Üks võimalik rahastuse allikas on mulle aga United Property Fundi osakute müük, kuna seni pole ma loodetud tulemust saavutanud.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.