Eestlased kaotasid juunis kelmidele üle 2 miljoni euro

Telefonipetturite ohvriks langenud inimestel tekib tunne, et politsei ei tee midagi, sest nad ei saa oma raha tagasi, tõdeb Põhja prefektuuri küber- ja majanduskuritegude talituse juht Hannes Kelt. Ta lubab, et tegelikult tehakse nii mõndagi.

Politsei- ja piirivalveameti andmetel kaotasid Eesti inimesed maikuu jooksul petturitele üle 1,7 miljoni euro, millest ligi miljoni moodustasid pangapettused.

Roman Gorlov paneb lauale kaks paksu kausta. Nende vahel on kirjad, pangakonto väljavõtted, avaldused erinevatele ametiasutustele – kokku umbes kolmsada lehekülge tõestusmaterjali. Juba mitu kuud üritab ta tagasi võita maja, mille tema telefonikelmide mõju all olnud isa tühise summa eest maha müüs.

Kuigi petta saamist ei taha tunnistada keegi ning konkurenti toetada soovitakse veel vähem, siis kaubandussektoris ilma selleta pettusi ja küberkuritegevust ennetada ei õnnestu, kirjutab finantstehnoloogiaettevõtte Adyen Balti- ja Põhjamaade tegevdirektor Tobias Lindh.

Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.