Eestlased kaotasid juunis kelmidele üle 2 miljoni euro

Telefonipetturite ohvriks langenud inimestel tekib tunne, et politsei ei tee midagi, sest nad ei saa oma raha tagasi, tõdeb Põhja prefektuuri küber- ja majanduskuritegude talituse juht Hannes Kelt. Ta lubab, et tegelikult tehakse nii mõndagi.

Politsei- ja piirivalveameti andmetel kaotasid Eesti inimesed maikuu jooksul petturitele üle 1,7 miljoni euro, millest ligi miljoni moodustasid pangapettused.

Roman Gorlov paneb lauale kaks paksu kausta. Nende vahel on kirjad, pangakonto väljavõtted, avaldused erinevatele ametiasutustele – kokku umbes kolmsada lehekülge tõestusmaterjali. Juba mitu kuud üritab ta tagasi võita maja, mille tema telefonikelmide mõju all olnud isa tühise summa eest maha müüs.

Kuigi petta saamist ei taha tunnistada keegi ning konkurenti toetada soovitakse veel vähem, siis kaubandussektoris ilma selleta pettusi ja küberkuritegevust ennetada ei õnnestu, kirjutab finantstehnoloogiaettevõtte Adyen Balti- ja Põhjamaade tegevdirektor Tobias Lindh.

Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.