Samm ringmajanduse poole: taaskasutatud fosforit võib nüüd kasutada väetisena

Samal ajal kui Eesti riik alustas fosforiidi testpuurimistega Lääne-Virumaal, sai Eestiski tegutsev keskkonnaettevõte Ragn-Sells loa ehitada Saksamaale tehas, kus hakatakse fosforit välja võtma reoveesetetest.

Euroopal ei ole muud valikut kui keskenduda ringmajandusele, oleme eriti haavatavad kriitilise toorme suhtes. Paljud kitsaskohad teevad ringmajanduse kalliks, kuid Eestiski on esimesi edulugusid, kirjutab Keskonnainvesteeringute Keskuse ringmajanduse ja ressursisäästu valdkonnajuht Rita Jürmann.

Teiseste toormete tõhus kasutamine ei ole pelgalt keskkonnaprojekt, vaid muutub üha enam majanduslikuks paratamatuseks, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi mineraalsete toormete ekspert ja ringmajanduse tuumiklabori liige Rutt Hints.

ESG nõuete muutumine alles selgub, aga poole peame valima kohe. Ja otsustama ka iseseisvuse hinna. Rohepööre on kallis, aga mis hinnaga on vabadus, küsib ringmajanduse ekspert ja koolitaja Kadi Kenk.

Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.