Ülemiste keskuse turundusjuht: rohepesu pole Eestis suur probleem
Keskkonnahoid on jäänud turunduses ja kommunikatsioonis tagaplaanile, sest see pole inimestele enam nii relevantne, tõdeb Ülemiste keskuse turunduse ja vastutustundliku ettevõtluse valdkonnajuht Tiia Nõmm.
Teadlane ning haridus- ja keskkonnapsühholoog Grete Arro ütleb, et majanduses on vaja teha jõulisi muutusi: vähendada tööpäevade arvu, panna poed varem kinni ja loobuda majanduskasvu püüdlustest.
Turundusvaldkond, majanduse sõsar, tuleb ümber kujundada nii, et eesmärgid oleksid taas kooskõlas maailma vajaduste ning moraalinormidega, kirjutab digiturundusagentuuri Nobel Digital tegevjuht Kristiina Tukk.
Rohepööre on praegu segane ja negatiivse varjundiga mõiste. Inimestele tuleb lihtsalt selgitada, mida rohepööre nende elus muudab. Ja sedagi mitte universaalsete sõnumitega.
Euroopa Komisjon kavatseb lõpuks paika seada 2040. aasta kliimaeesmärgi, kuid seda järeleandmistega. Näiteks tahetakse lubada süsinikukrediitide kasutamist, millele seisab Euroopa enda teadusnõukogu vastu.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.