Juunist muutuvad hoone energiatõhususe nõuded

Kuigi Eesti seadusandlus ei nõua veel energiamärgise olemasolu, küsivad seda pangad, nügides nii turgu, mis on endiselt aeglane ja segaduses.

Vaatamata sellele, et hoonete süsiniku jalajälje arvutamise kohustust lükati kaks aastat edasi, küsivad ja vajavad seda nii era- kui avaliku sektori tellijad aina rohkem, ütleb Riigi Kinnisvara hoonete keskkonnasäästliku arendamise projektijuht Kadri-Ann Kertsmik.

Uued keskkonnanõuded ei peaks täna kellelegi üllatusena tulema ning on pehmelt öeldes üllatav, et samal ajal, kui ettevõtjad on hoogsalt süsiniku jalajälje arvutamiseks valmistunud, peab riik ise tempot liiga kiireks, tõdeb ehituse olelusringi juhtivekspert Anni Oviir.

Kuigi Eesti lükkas hoonete süsinikujälje arvutamise kohustust edasi, ei saa ehitussektor endale lubada vana mentaliteedi jätkamist. Tänapäevane ehitus peab mõtlema laiemalt kui ainult tehnilised normid ja kiire kasum, kirjutab Foruse kinnisvara jätkusuutlikkuse juht Jaanika Veldre.

Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.