Valitsus kiitis eraisikute laenuregistri loomise heaks
Valitsus kiitis heaks eelnõu, mille alusel saab Eestis 2028. aastal tööd alustada krediiditeaberegister, mille peamiseks eesmärgiks on ennetada ülelaenamist.
Tarbimislaenude võtjate viivised muudkui kuhjuvad, kuid vastutustundetu laenuandmise eest ei pea kiirlaenukontorid kuigi palju põdema: neid lihtsalt ei kontrollita piisavalt. Sellisele järeldusele jõudis riigikontroll raportis, mis uuris justnimelt tarbimislaenude järelevalve tõhusust.
Positiivse krediidiregistri abil saaks tavainimene laenusid kergemini võrrelda ja kokkuvõttes võtta odavamat laenu. Maksejõuetud inimesed ei saaks laenu ja tarbija jaoks oleks ka lihtsam pettusi ennetada. Miks meil siis sellist registrit juba olemas ei ole? Kas parem oleks riiklik register või erasektori hallatav register?
Järelmaksu, väikelaenu ja sõiduauto liisingu taotlemine ning vastuse saamine on automatiseeritud protsesside tõttu vaid minutite küsimus, kodulaenu taotlemine on sellega võrreldes justkui ajale jalgu jäänud, kuid see muutub, kirjutab Coop Panga kodulaenude äriliini juht Karin Ossipova.
Kas siseraadio on lihtsalt taustamuusika või võib sellest saada kaupmehe tõhus müügitööriist? Saates „Kaupmehe eduvalem“ räägivad Digipostri tegevjuht Priit Pedanik ja Bauhofi turundusjuht Kristina Käit-Kattel, kuidas jõuda reklaamisõnumiga kliendini just sel hetkel, kui ta on poes ja valmis ostuotsust tegema.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.