Hiina läheb kaubandussõjas USAga lõpuni välja

Suured unistused, veelgi suurem ahnus ja paratamatult traagiline lõpp — see on kirjandusklassikale omane dünaamika, mida Ameerika Ühendriikides peegeldab vahest kõige kuulsamana Francis Scott Fitzgeraldi romaan „Suur Gatsby“. Sel nädalal möödub sajand selle suurteose esmatrükist ja selle küüniline hoiak Ameerika unistuse suhtes on niisama päevakajaline kui toona, pöörase börsiralli ja piiritu hedonismi ajastul.

USA presidendi Donald Trumpi aastakümneid küpsenud unistus lüüa tollid peale kõigile, kel jagub jultumust ameeriklastele rohkem müüa kui neilt osta, on nüüd tõsiasi. Ja juhul kui keegi ei suuda teda ümber veenda, terendavad tektoonilised liikumised, mille kõrval jäävad viimase nädala punased börsid üksnes esimeseks pisikeseks raputuseks.

Kas algab suur kaubandussõda, sõltub nüüd sellest, kuidas reageerivad USA olulised kaubanduspartnerid: Euroopa Liit, Hiina, Jaapan ja Lõuna-Korea, rääkimata perspektiivist, et ka Mehhiko ja Kanada teavad, et nad pole Trumpi tujude eest kaitstud.

Trump ei näita taandumismärke. Möödunud nädalal kehtestatud lausalised tollid sisuliselt kõigile riikidele peale Venemaa on raputanud majandust ja turge skaalal, mida nägime viimati koroonapandeemia alguses või suure finantskriisi esimesel aastal. 10–20protsendilised tollid kehtestas USA enamikule partnereist, Hiinale ja Vietnamile aga veelgi kõrgemad. Esimesed tasud kogus USA toll laupäeval ning nüüd järgmistel nädalatel rakenduvad juba järgmised tollid.