Enamik Eesti suurettevõtetest toetab aruandluskohustuse edasilükkamist ja nõuete lihtsustumist, kuid nähakse ka mitut ohukohta.

- Tallink on üks esimese laine ettevõtetest, kes esitab tänavu ESG aruande 2024. aasta kohta.
- Foto: Andras Kralla
Rahandusministeerium küsis tagasisidet
ELi kobarettepanekutele ehk omnibus-paketile neilt Eesti ettevõtetelt, kes on kehtiva seaduse järgi aruandluskohuslased.
327 ettevõttest vastas 73, kuna täitmiseks oli vaid nädal, et koguda tagasisidet võimalikult kiiresti Eesti seisukohtade loomiseks ja kinnitamiseks.
Kõigepealt avame teise laine ja seejärel esimese laine ettevõtjate nägemust nii edasilükkamise kui sisuliste ettepanekute kohta ning ka seda, mida plaanivad nad edasi teha ja kui palju on neil aruandluseks raha kulunud. Artikli teisest poolest leiad, mis on ettevõtjate arvates ettepanekute probleemkohad ja võimalikud alternatiivid.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroopa Parlament hääletas täna ESG aruandluse edasilükkamise poolt. Edasi jätkub töö sisuliste muudatusettepanekutega, sh piirmäärade tõstmise ja standardite muutmisega.
EL leevendab ESG aruandlust
Euroopa Komisjon avaldas veebruari lõpus kobarettepanekud ehk omnibus-paketi ESG aruandluse leevendamiseks. See mõjutab sadu Eesti ettevõtteid. Kirjutame detailselt lahti, mida tahetakse muuta ja kuidas erineb see praegustest nõuetest.
Euroopa Liit kujundab ESG poliitikat ümber. Vabatahtlikele raporteerijatele tahetakse luua uus standard, mis põhineks tänasele väiksematele mõeldud vabatahtlikule standardile. Vaata, mida täna nõutakse, et muudatusteks valmistuda.
Kestlikkusvalla inimesed saavad lõpuks hakata päriselt väärtust looma. Andmepunktide tõlgendamise asemel on nüüd fookuses parimad praktikad ja ideed, kirjutab ehitusfirma Rand & Tuulberg kestlikkuse juht August Kompus.
Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.