Teekond parimaks põllumeheks: mootorsaed Opelisse, ettevõte riiulist ja ämma käendatud traktor

Kui äsja maakonna vapimärgi pälvinud Lea Pilme käib Tartu ülikoolis tulevastele eripedagoogidele loenguid andmas, ütleb ta neile poolnaljaga, et tema puhul on tegu elava ajalooga: Pilme ise õppis eripedagoogikat ajal, kui tänased sõimusõnad olid kasutuses meditsiiniliste diagnoosidena, lapsed olid jaotatud õpetatavateks ja mitteõpetatavateks ning kaasavast haridusest ei olnud keegi undki näinud.

“Eks igaüks peab oma risti ikka ise kandma,” muheles üle 40 aasta Lääne-Virumaal ettevõtluses tegev olnud Olev Rohumäe maakonna kuldse vapimärgi kavalerina. Aga mis mees ta on?

Tänavu valiti parimaks põllumeheks Lääne-Virumaa ettevõtte Muuga PM tegevjuht ja Artiston Grupi põllumajandusvaldkonna juht Margo Klaasmägi, kes usub, et võitis tiitli oma panuse pärast ühiskonda ja ettevõtlusse.

Märtsis, kolm nädalat peale sõja algust hakkasid Venemaale kehtestatud sanktsioonid meie põllumeest tugevalt rõhuma. Eelnevalt oli juba rakendunud ka ekspordikeeld Venemaa väetistele, mis mõistagi tõstis selle hinda mürinal. Teiseks valukohaks põllumehele sai loomasööt, selle hind ja kättesaadavus. Kuidas on olukord oktoobris?

Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.