• OMX Baltic−0,18%298,32
  • OMX Riga−0,23%931,38
  • OMX Tallinn−0,24%1 970,46
  • OMX Vilnius−0,06%1 292,31
  • S&P 500−0,09%6 840,51
  • DOW 30−0,38%47 560,29
  • Nasdaq 0,13%23 576,49
  • FTSE 100−0,03%9 642,01
  • Nikkei 225−0,57%50 364,71
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,14
  • EUR/RUB0,00%89,77
  • OMX Baltic−0,18%298,32
  • OMX Riga−0,23%931,38
  • OMX Tallinn−0,24%1 970,46
  • OMX Vilnius−0,06%1 292,31
  • S&P 500−0,09%6 840,51
  • DOW 30−0,38%47 560,29
  • Nasdaq 0,13%23 576,49
  • FTSE 100−0,03%9 642,01
  • Nikkei 225−0,57%50 364,71
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,14
  • EUR/RUB0,00%89,77
  • 02.04.25, 09:58

What If: kinnisvarasektori päästab paigalseisust tehisintellekt

Erinevalt teistest sektoritest on kinnisvaras jäänud tootlikkus viimastel kümnenditel paigale või lausa langenud. Seni oleme saanud endale ressursikaotust lubada, kuid enam mitte. August aitab välja tehisintellekt, on kinnisvaraarenduse kompetentsikeskuse WHAT IF partnerid kindlad.
Arendus- ja haldusprotsessid on Eestis töömahukamad ja vähem digiteeritud kui Põhjamaades, põhjustades viivitusi, vigu ja ressursikadu, tõdevad kinnisvaraarenduse kompetentsikeskuse WHAT IF  partnerid Maria Freimann ja Juhan Kangilaski.
  • Arendus- ja haldusprotsessid on Eestis töömahukamad ja vähem digiteeritud kui Põhjamaades, põhjustades viivitusi, vigu ja ressursikadu, tõdevad kinnisvaraarenduse kompetentsikeskuse WHAT IF partnerid Maria Freimann ja Juhan Kangilaski.
  • Foto: WHAT IF
Selleks, et kinnisvarasektoris AI-st kasu oleks, on kõigepealt vaja killustunud andmed koguda ja korrastada, räägivad kinnisvaraarenduse kompetentsikeskuse WHAT IF partnerid Maria Freimann ja Juhan Kangilaski.
Kui tõsine mure on Eesti kinnisvara madal tootlikkus? Milles see täpsemalt väljendub?
Eesti kinnisvarasektor seisab 2020. aastate keskpaigas silmitsi mite omavahel seotud probleemiga, mille keskmes on madal tootlikkus. Äripindade vakantsus on kasvutrendis – vanemad büroohooned jäävad osaliselt tühjaks, kuna üürnikud eelistavad paindlikumaid ja kaasaegsemaid lahendusi. Samal ajal on rekonstrueerimisprojektide tasuvus kriitiliselt langenud: kõrged ehitushinnad ja madalad üüritasemed ei võimalda investeeringutel end ära tasuda isegi aastakümnete lõikes.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Olulisemaks süsteemseks murekohaks on aga sektori madal sisemine efektiivsus. Arendus- ja haldusprotsessid on Eestis töömahukamad ja vähem digiteeritud kui Põhjamaades, põhjustades viivitusi, vigu ja ressursikadu. Spetsialistid kulutavad tuhandeid töötunde aastas dokumentide otsimisele ja andmete kontrollimisele. Seni oleme saanud endale lubada aja raiskamist, kuna tööjõukulu Eestis on olnud kaks kuni kolm korda madalam kui Skandinaavias. Nüüdseks on see eelis kadumas – palgasurve ja tööjõupuudus sunnivad tootlikkust kiiresti kasvatama.
WHAT IF räägib AI kasutamisest kinnisvaras ja näitab esimest korda avalikkuses oma E-passi tööriista juba 22. aprillil. Veebiseminar on tasuta, registreeri end juba täna siin.
Võrreldes teiste majandussektoritega on kinnisvarasektori tootlikkus viimastel kümnenditel jäänud paigale või langenud, samas kui tööstus ja teenused on arenenud hüppeliselt. Elupindade kättesaadavus on samuti langenud ajalooliselt madalale – euribori tõus ja hinnakasv on viinud ostujõu tasemele, kus kodu soovitud piirkonnas on paljudele kättesaamatu. Aeglased ja killustunud protsessid kallutavad hindu veelgi, mille lõpparve maksavad üürnikud, ostjad ja arendajad.
Milline on tüüpiline andmehaldus hoonete puhul?
Probleemide lahendamist pärsib ja aeglustab oluliselt killustunud andmehaldus. Lihtsate andmete – näiteks hoone netopindala, energiatarbimise või hooldusajalooga seotud info – leidmine võib võtta tunde, kuna vajalik teave peitub eri formaatides dokumentides ja failides. Projekteerimis- ja haldusdokumentatsioon on sageli hajali eri süsteemides, mis ei võimalda kiiret ega usaldusväärset andmepõhist juhtimist. Lisaks põhjustavad info vastuolud projekteerimisel ja ehitusel vigade kuhjumist, mis suurendavad kulusid ja viivitusi.
Kus näete andmehalduses paranduskohti? Millele tuleks keskenduda?
Kinnisvara andmete haldust saab juba täna oluliselt parandada lihtsal kontrollnimekirjadel põhineva juhtimisega ja juhtimisülesannete koondamisega ühtsele juhtimisplatvormile. Süsteemsed parandused aga saavad alguse struktureeritud ja turvalisest andmebaasist, mis asendab killustunud kaustad ja e-mailides peituva info selge kategooriate süsteemiga. Alles sellele alusele saab rakendada tehisintellekti, mis avab juurdepääsu automaatsele analüüsile ja arukale otsustamisele.
Selle eesmärgi täitmiseks arendame tehisintellektil põhinevat tööriista: hoonete e-passi. Sellega tõstame failihalduse uuele tasemele, lisades andmete emaplaadile AI-kihi. E-pass analüüsib automaatselt kõiki hoonega seotud dokumente, määrab neile õiged kategooriad, haldab versioone ja võimaldab dokumentidega suhelda loomulikus keeles – ehk tsäti oma hoonega.
E-pass aitab muuhulgas tuvastada andmelünki juba projekteerimise või üürilepingute sõlmimise faasis, võimaldab kiirelt ligipääsu vajalikele andmetele ning pakub tuge reaalajas otsuste tegemisel. Näiteks suudab süsteem automaatselt tuvastada ja sorteerida jooniste muudatused hoone osalise rekonstrueerimise käigus või prognoosida hoone võimekust vastavalt uue üürniku vajadustele.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Mis kasu on kinnisvarasektoril laiemalt tõhusamast andmekasutusest?
Tõhusam andmekasutus loob aluse suuremale tootlikkusele kogu kinnisvara elutsüklis. Oluline lisaväärtus hoone omanikele tekib võimalusest reaalajas erinevaid investeeringu stsenaariumeid efektiivselt võrrelda ja luua portfelliülest analüüsi ning juhtida varade toimivust ja väärtuse kasvu enam mitte kõhutunde, vaid faktide põhjal.
Struktureeritud andmed ja analüütika avavad seejärel ukse ka uutele olulistele arenguhüpetele:
1. AI-põhine projekteerimine – kus kuude pikkused tööd saab teha tundidega, kuna AI juba teab, millest hoone peab koosnema, lahendusi ei pea inimesed omavahel edasi-tagasi põrgatama
2. Tokeniseeritud kinnisvara – kus hoone saab jagada digitaalseteks osadeks, mida saab usaldusväärselt turul kaubelda ning luua paremad tingimused nii hoone omanikele täiendavate finantside kaasamiseks kui ka investoril siseneda ärikinnisvara varaklassi oluliselt madalamate summadega kui täna.
3. Automatiseeritud ehitus humanoidrobotitega – objektil hakkavad töid tegema robotid, kes loevad oma AI-ajust reaalajas kogu hoone andmemudelit ja tegutsevad 24/7 vajamata selleks käsitsi loodud jooniseid
Kõik need suundumused viivad kinnisvarasektori tootlikkuse hüppeliselt uuele tasemele, vähendavad kulusid ja loovad eeldused taskukohasemaks, kvaliteetsemaks ja rohelisemaks kinnisvaraks.
WHAT IF räägib AI kasutamisest kinnisvaras ja näitab esimest korda avalikkuses oma E-passi tööriista 22. aprillil. Veebiseminar on tasuta, registreeri end juba täna siin.

Seotud lood

Uudised
  • 19.03.25, 11:03
Hoonete süsiniku jalajälje kohustust lükati edasi, aga turg nõuab seda juba täna
Vaatamata sellele, et hoonete süsiniku jalajälje arvutamise kohustust lükati kaks aastat edasi, küsivad ja vajavad seda nii era- kui avaliku sektori tellijad aina rohkem, ütleb Riigi Kinnisvara hoonete keskkonnasäästliku arendamise projektijuht Kadri-Ann Kertsmik.
Saated
  • 02.04.25, 09:15
Riik tõmbas hoonete süsiniku jalajälje seadusele pidurit
Eesti riik on otsustanud edasi lükata hoonete süsiniku jalajälje arvestuse kohustuse 2026. aastalt 2028. aastale, kuid samas leidub ehitussektoris palju entusiaste, kes teevad juba arvutusi enda äranägemise järgi ja vajaksid riigilt kiiremini ühtset ja selgemat infot, räägiti saates “Eetris on ehitusuudised.“
Arvamused
  • 12.03.25, 16:53
Riik venitab, aga ehitussektor ei tohi vanaviisi jätkata
Kuigi Eesti lükkas hoonete süsinikujälje arvutamise kohustust edasi, ei saa ehitussektor endale lubada vana mentaliteedi jätkamist. Tänapäevane ehitus peab mõtlema laiemalt kui ainult tehnilised normid ja kiire kasum, kirjutab Foruse kinnisvara jätkusuutlikkuse juht Jaanika Veldre.
  • ST
Sisuturundus
  • 04.12.25, 13:17
Millised on investeerimisvõimalused võlakirjaturul?
Käesoleval aastal on võlakirjad jõudnud rohkem Eesti investorite vaatevälja. Hoiuseintresside langemise tõttu otsitakse alternatiive ning seda teevad eelkõige need investorid, kes soovivad oma portfellis riske hajutada või vältida aktsiaturgude riski.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
Luutari üheks põhiliseks äriks on saanud kulla kokkuost ja müük, rääkis ettevõtte omanik ja juht Luule Emmar.
Saated
  • 08.12.25, 09:38
Pandimajade perenaine: kulla hinnaralli tõi hüppelise kasvu
Kiiresti laieneva firma vastu tuntakse huvi välismaalt
Äripäeva Lääne-Virumaa TOPi võitnud Kunda Sadama juhile Daimar Truijale (paremalt teine) andsid tunnustuse üle Coop Panga juht Arko Kurtmann (vasakult esimene), töötukassa juht Gert Tiivas (vasakult teine) ja Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi.
  • PRO
TOP
  • 05.12.25, 06:00
Lääne-Viru edukaim on hädas kaikaid kodarasse loopivate naabritega
Lisatud 100 Lääne-Virumaa edukamat ettevõtet
Kangete napside kõrval on ASi Prike portfellis ka Guinnessi õlu.
Majandustulemused
  • 04.12.25, 14:50
Alkoholimüüja kasvatas käivet
Äripäeva Raplamaa TOPi võitnud ERA Valduse ASi rabameister Andres Soomre (vasakult teine). Teda õnnitlevad töötukassa juht Gert Tiivas (vasakult), Coop Panga juht Arko Kurtmann ja Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi.
  • PRO
TOP
  • 04.12.25, 11:00
Raplamaa TOPi võitjal oli rekordaasta
Lisatud 100 Raplamaa edukamat ettevõtet
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

78%
13.1%
8.9%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele