Põllumajandusfirma kavatseb Kohtla-Järvele ehitada tehase, mis toodab metaani sõnnikust, silost ja kohalike põllumajandustootjate jäätmetest. Kõik see toimetatakse töötlemiseks veoautodega, mis ise tarbivad kütusena biometaani.
Kohalikud ja taastuvalt toodetud kütused pidid aitama Euroopal ja Põhja-Ameerikal teha rohepööret ning päästma maakera kliima. Nüüd vajavad nende tootjad hoopis ise päästmist. Appi tõttas Euroopa Liit, mis sunnib lennuettevõtjaid biokütustele üle minema. Võitjateks on biokütuste aktsiad.
Käesoleval aastal toodetakse Eestis kokku ligi 250 gigavatt-tundi rohegaasi, mis moodustab tarbitavast maagaasist ligi 7 protsenti. Kümnendi lõpuks võiks see aga neljakordistuda, rääkisid Äripäeva raadio saates Eesti Biogaasi juht Kristjan Stroom ja Infortari arendusdirektor Imre Mürk.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.