Põhjamaa kaitsetööstus huugab: millist kaupa saab Eesti naabritelt?
Vastupidiselt ettekujutusele, et Euroopa on Ameerika Ühendriikideta abitu, toodavad isegi Eesti lähinaabrite – Soome, Rootsi ja Läti – tehased tervet arsenali alates vintpüssidest ja laskemoonast kuni soomukite ja lennukiteni välja.
Juba enne Euroopa Komisjoni otsust suurendada kaitseinvesteeringuid investeeris liidu idatiib aktiivselt sõjalisse võimekusse ja tehnoloogiasse. Soome ja Rootsi, kes veel hiljuti NATO liikmed polnud, on aga traditsiooniliselt arendanud oma kaitsetööstust unikaalsete mudelitega.
Et vanad konfliktid ja sõjad maailmas ei taha lõppeda ning uusi muudkui lisandub, on põhjust arvata, et kaitsetööstuse aktsiate buum jätkub veel pikalt.
Ehkki mul pole veel õnnestunud kaitsetööstuse buumiga teenida, olen ometigi seal tõusvaid trende üsna hästi tabanud. Nüüd on mul selles sektoris järgmine investeerimisidee: hävituslennukite tootjad.
Bloomberg Intelligence’i analüüs näitab, et NATOsse kuuluvatel Euroopa riikidel või kuluda enam kui kümme aastat, et tagasi pöörata pikalt kestnud kaitsevaldkonna alarahastamine ja oma sõjalist jõudu hoopis tugevdada.
Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.