Eesti tahab kahes sekotris heitkogustega kauplemist edasi lükata või sootuks ära jätta

Kuigi Eesti lükkas hoonete süsinikujälje arvutamise kohustust edasi, ei saa ehitussektor endale lubada vana mentaliteedi jätkamist. Tänapäevane ehitus peab mõtlema laiemalt kui ainult tehnilised normid ja kiire kasum, kirjutab Foruse kinnisvara jätkusuutlikkuse juht Jaanika Veldre.

Eesti 200 juht Kristina Kallas näeb bürokraatia vähendamiseks vajadust kärpida keskkonnaameti töötajate hulka, aga ameti juhi Rainer Vakra sõnul pole see lahendus. “Nõrk keskkonnaamet on ettevõtja õudusunenägu,” märkis Vakra.

Kõrge elektri hind Balti riikides on kahe suure kohaliku mõjuri haardes ning läheb maksumaksjale aasta peale kokku maksma enam kui 100 miljonit eurot, kirjutab Infopanga energeetika kvartaliraporti kommentaariks Baltic Energy Partners OÜ partner ja energiaekspert Marko Allikson.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.