FT lõunalkäik: kliimaskeptik, kes tahaks välisabi täiesti ümber korraldada

San Francisco kuulsal Kuldvärava sillal toimus varem 14 laupkokkupõrget ja hukkus kaks inimest aastas. 2015. aastal paigaldasid ametivõimud sillale keskpiirde ja liiklussurmade hulk kahanes nulli.

Miks ei paigaldata keskpiiret kõigile Ameerika teedele? Vastus on, et see maksaks liiga palju. Taani politoloogi ja kulude-tulude analüüsi ülempreestri Bjørn Lomborgi sõnul näitab otsus ohutusfunktsioonide kasutamise kohta seda, kui palju on ühiskond valmis iga inimelu säästmise eest maksma. Ameerikas, tuleb välja, maksab inimelu 10 miljonit dollarit.

Kuigi Lomborg on kogunud tuntust ennekõike “skeptilise keskkonnakaitsjana”, kes vihastas kliimaaktivistid põhjalikult välja oma samanimelise raamatuga (“Verdens sande tilstand” (1998), inglise keeles “The Skeptical Environmentalist” (2001)) ning sellele järgnenud teostega, nagu “False Alarm” (“Valehäire”), on tema huvi keskmes pealtnäha kuiv, kuid tegelikult äärmiselt põnev kulude-tulude suhete valdkond. Tema mõttekoda Copenhagen Consensus Center, mis asutati Taanis, kuid on nüüd mittetulundusorganisatsioonina arvel USAs, ragistab igapäevaselt arve ja lahkab akadeemilisi artikleid, et selgitada välja, kuidas ühiskondadel oleks kõige mõttekam oma raha kulutada.

“Ma loodan pakkuda pärituult headele ideedele ja vastutuult halbadele,” ütleb ta ise. Näiteks pooldab ta raha kulutamist pigem südamehaiguste ennetamisele, mis on odav, kui vähiravile, mis on kallis.

Mitte kuigi üllatuslikult ajab Lomborg inimesi üksjagu närvi. Teda on süüdistatud endale soodsate andmete väljanoppimises, teaduslikule meetodile vilistamises ning T-särkide kandmises kohatutes olukordades. Teda on kujutatud südametu normijana ja valedihhotoomiate propageerijana. Ühel Oxfordis toimunud raamatuesitlusel heitis keegi tema “rahulolevasse molli” jäätisetordi. ÜRO kliimamuutuste nõukogu endine juht võrdles teda Adolf Hitleriga. Muide, mõlemast inimesest said hiljem tema sõbrad.