Kabaree vabamüürlaste lossis: kuidas tehti Maarjamäel tulusat äri

Vene ärimees müüs oma Ida-Virumaa residentsi ära kümneid kordi odavamalt. Paguluses viibiva Peterburi ärimehe lossi hakkas kasutama Eesti riigipea, kellele selle „kinkisid“ kohalikud töösturid. Täna tõotaks selline süžee meediaskandaali ja kahtlusi hämarates skeemides, kuid 1930. aastatel juhtus kuulsa Oru lossiga just nii.

“Väikesesse ja madalasse Revali lahte kukkus äkitselt alla koletu kuldmeteoriit,” kirjeldas ajakirjanik Aleksandr Tšernjavski aega 1920. aastate alguses, mil Tallinnast sai võtmekoht, kus Nõukogude Venemaa rahvusvahelisi makseid pesi. Üks peamisi raha legaliseerijaid oli pank Scheel & Co, mille keldrid olid kuuldavasti täis bolševike rüüstatud aardeid.

Ettevõtja, Marie Curie õpilane, eksiilvalitsuse minister ja kirjanik Oskar Lõvi oli inimene, kellel õnnestus 1930. aastatel kiusliku Nõukogude võimuga Eesti piimatoodete ekspordis kokkuleppele saada. Punaarmee tulekuga sai Lõvist aga uute kommunistlike peremeeste verivaenlane.

Narva „põrandaalune filatelist“, Rakvere abieluaferist ja Mulgimaa nõia rahamaagia – Delovõje Vedomosti jutustab sõjaeelse vabariigi kuulsatest aferistidest ja kelmidest.

Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.