Venemaa ihub hammast veel jämedamate kaablite peale

Veel jõulisemalt on selle sihi sõnastanud leedukad, kes lubavad midagi 5-6 protsendi vahel, mis on ülemisel piiril reaaleurodes kuskil 4,7 miljardit. Ka leedukad tahavad oma diviisi välja ehitada ja juba uue kümnendi alguseks saada selle koosseisu omaenda Leopardi tankid.

Kust see raha kõik võetakse? Leedu president Gitanas Nausėda arvab, et kas laenu või kärbetega, sest maksu nad ei tõsta. Tema peaminister Gintautas Paluckas arvab, et kui Euroopa Komisjon leidis COVIDi jaoks triljoni, küllap leitaks seda ka kaitsele, mistõttu on pilgud Brüsselil. Sama leiab Kristen Michal.

Nädalavahetus tõi taas ühe Läänemere sidekaabli läbilõikamise, mistõttu ohuhinnang on meil kõigil üpris ühtne. Tundub aga, et summad on muutunud sedavõrd suureks, et esimesest surmahirmust jagu saanud eestlased-lätlased-leedulased, rääkimata lääneeurooplastest, hakkavad veel selle raha üle kõvasti jagelema. Olgu omavahel või Brüsseliga. Kuid tegelikult on mure veel tõsisem, kui paistab. Sellest juba allpool.

Järjekordne sabotaaž Läänemeres. Nädalavahetusel katkes Gotlandi lähistel sidekaabel Rootsi ja Läti vahel, misjärel arestisid Rootsi võimud kaubalaeva Vezhen, mis katkemise ajal üle kaabli sõitis. Tõenäoliselt lõhkus kaabli Malta lipu all seilava kaubalaeva ankur. Ehkki ametlikult opereerib laeva Bulgaaria ettevõte, kirjutas Helsingin Sanomat, et tegelikult kuulub alus liisingufirma kaudu Hiinale. Ettevõtte juhi sõnul võis olla tegu ilmast tingitud õnnetusega, Läänemere riikide esidiplomaadid ütlevad aga, et ei usu enam juhustesse.

Vene sõjaväelaev luusis Suurbritannia lähistel. Vene luurelaev Jantar ulpis möödunud nädalal taas Briti saarte lähedal, peatudes britte Mandri-Euroopaga ühendavate kaablite kohal. Briti kaitseminister John Healy rõhutas kolmapäeval parlamendi ees kõneledes, et end pole mõtet petta: laev kaardistab merealust taristut. Jantar luusis piirkonnas ka novembris, kui tiirutas Euroopat USAga ühendavate sidekaablite ümber.