- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- nationalgeographic.ee
- virtuaalkliinik.ee
- OMX Baltic−0,18%298,32
- OMX Riga−0,23%931,38
- OMX Tallinn−0,24%1 970,46
- OMX Vilnius−0,06%1 292,31
- S&P 500−0,09%6 840,51
- DOW 30−0,38%47 560,29
- Nasdaq 0,13%23 576,49
- FTSE 100−0,03%9 642,01
- Nikkei 225−0,46%50 421,71
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,14
- EUR/RUB0,00%89,79
- OMX Baltic−0,18%298,32
- OMX Riga−0,23%931,38
- OMX Tallinn−0,24%1 970,46
- OMX Vilnius−0,06%1 292,31
- S&P 500−0,09%6 840,51
- DOW 30−0,38%47 560,29
- Nasdaq 0,13%23 576,49
- FTSE 100−0,03%9 642,01
- Nikkei 225−0,46%50 421,71
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,14
- EUR/RUB0,00%89,79
Euroopa on pärast külma sõja lõppu vähendanud kasvuhoonegaaside emissioone pea kolmandiku võrra. Keskkond ja õhk on muutunud puhtamaks, transport on üha enam elektrifitseeritud ehk ei tooda liikudes emissioone juurde ning ka selle elektri tootmine toimub üha rohkem rohelisel viisil.
SEB Balti osakonnas jätkusuutlikkust juhtiv Anders Larsson ütleb aga, et sisuliselt on Euroopa teinud kõigest pool rehkendust: “Me oleme end ajalooliselt lollitanud, et vähendame emissioone. Sest kui me lisame sinna oma poelettidel müüdava kauba, mida toodetakse valdavalt Hiinas, siis pole teekond üldse enam sama.”
Teisisõnu oleme tõstnud räpasema osa oma majandusest lihtsalt piiride taha. Praeguses geopoliitilises olukorras, kus kerkivad kaubandustõkked ja väheneb ligipääs kriitilisele toormele, tuleb hakata otsima uusi importturge, rääkimata paljude asjade uuesti ise tegemisest. Tuleb ehitada tehaseid ja kaevandada maavarasid.
“Aga kui me teeme ise, peame seda ka paremini tegema.”
Paremini kui Hiinas või Indoneesias
Mure kriitilise toorme pärast on kasvanud koos majanduse elektrifitseerumisega. Kui aastasaja eest piisas Euroopa suurtest kivisöevarudest ja Põhjamaade mineraalidest, siis nüüd on komponentide hulk märksa mitmekesisem ja nende tarneahelad selle võrra keerulisemad.
Ja kui Euroopa on aastakümneid suunanud kogu majanduse räpase osa kolmandatesse riikidesse, siis nüüd tuleb ka see pool vähemasti osaliselt tuua tagasi koju.
Põhja-Rootsis on tegeletud kaevandamisega juba muidugi aastasadu. Ent ka mullu avati Fäbodtjärni kullakaevandus ning tõeliste pärlitena plaanitakse ekspluateerida Kirunas muldmetalle ja Jokkmokkis rauamaaki.
Larssoni sõnul saab Rootsis uusi kaevandusi avada, kuid lubade menetlemine on pikk protsess. Tingimuseks on tihtipeale ka see, et kahjustada saanud elurikkust tuleb taastada.
“See on aga palju parem viis, teha seda Euroopas, mitte Indoneesias või Hiinas,” rõhutab ta.
Larssoni sõnul on olnud igati ratsionaalne teha rahvusvahelist koostööd ja arendada kaubandust, ent olukord on muutunud, rääkimata liiga sügavaks vajunud sõltuvussuhtest.
Hetkel kuum
“Mis saab siis, kui Hiina ütleb ühel hetkel, et te peate hakkama oluliselt rohkem maksma?” küsib Larsson. “Hiina võib kehtestada mõnele piirkonnale eripiirangud, näiteks Rootsi ettevõtetel pole praegu lubatud importida grafiittooteid, mis on aga elektriautode akudes võtmekomponent.”
Hiinal on nii tugevad tarneahelad kui ka rafineerimisvõimekused, ent mitte üksnes. Ka paljude masinate tootmises on mindud ette riikidest, kes olid kunagi tööstuses eestvedajad.
“Võib-olla peaksime tegema seda, mida teevad hiinlased. Kõigepealt nad importisid kiirronge Saksamaalt Siemensilt. Võtsid need lahti viimse kruvini ja tegid selle põhjal enda rongid. Nad õppisid ja arendasid edasi.”
Larsson ei näe põhjust, miks me ei võiks nüüd võtta Hiina masinaid samamoodi juppideks lahti.
Kas Prantsuse või Põhjala moodi
Nii nagu tunnistasid endised Itaalia peaministrid Mario Draghi ja Enrico Letta oma mulluste raportitega, on Euroopa suur probleem killustatus. Samal ajal kui Hiina panustab 5% SKTst tööstuse toetamiseks, nokitseme meie igaüks oma nurgas midagi natukene.
Tarvis oleks teha koos, suur küsimus on lihtsalt kuidas. Larssoni sõnul on variante sisuliselt kaks: Prantsuse või Põhjala-Briti viis.
Esimesel juhul “tõstame ühist euroliidu raha ja tekitame suveräänse rikkusfondi, mis paneb raha headesse ideedesse”. Teisel juhul aga “riigi raha ei ole – kui, siis võib-olla osaliselt kohtades, kus muidu raha ei tuleks. Aga on vaja head kapitaliturgu, mis suudab pakkuda iduraha, riskiraha, sihitud investeeringuid, aktiivset börsi”.
Larsson toetab mõistagi viimast varianti ja toob selle põhjenduseks ka lihtsa näite: “Rootsis on olnud viimase kümnendiga 500 IPOt, sama aja peale on tehtud sama palju esmaemissioone Saksamaal, Prantsusmaal, Hispaanias ja Hollandis kokku. Ei kõla ju õigesti? Aga meil on väga hästi toimiv kapitaliturg.”
Rootsis on olnud viimase kümnendiga 500 IPOt, sama aja peale on tehtud sama palju esmaemissioone Saksamaal, Prantsusmaal, Hispaanias ja Hollandis kokku.
Larsson ei usu, et Põhjamaad hakkaksid ühislaenuga garanteerima reformimata Prantsuse majandust, kus inimesed tulevad tänavatele väiksemategi kärbete peale.
“Sa ei saa olla maailma juhtiv riik, kui sul on selline mentaliteet,” ütleb ta Prantsusmaa kohta, lisades: “Selles mõttes on tõesti kahetsusväärne, et Suurbritannia lahkus. Sest me nägime neid asju väga sarnaselt.”
Ta usub sarnaselt teistele, et suurteks muutusteks on paraku tarvis veel suuremat kriisi. “Võinuks ju arvata, et Putin ja sõda oleks piisav.”
Millised on lahendused?
Selleks, et Euroopas oleks üldse võimalik midagi toota, tuleb kohalikele elanikele maksta piisavat kompensatsiooni, et nad tööstustegevust taluksid, ütleb Larsson. Kui kompensatsioon on piisav, on kohalikel midagi, millega tasakaalustada mitte-minu-tagahoovis vastuseisu.
Tarvis on ka odavamat elektrit, mistõttu tuleb edasi arendada juba niigi Põhjamaades väga odavat mittefossiilset energeetikat, samuti loobuda gaasist, mille hinnakõikumine tekitab majanduslikku ebastabiilsust. “Me kõik mäletame 2022. aastat,” meenutab ta.
Ja lõppeks usub Larsson, et ameeriklased on saanud – vähemasti Joe Bideni administratsiooni ajal – ülemineku mehhanismidele paremini pihta, mistõttu poleks tarvis jalgratast leiutada, vaid toimiv süsteem üle võtta. Tõsi, ta tunnistab, et see raam vajab järjepidevust ja etteaimatavust, mistõttu tuleb Trumpi ametiaega hoolega jälgida.
“Euroopa on reguleerimises fantastiline, maailma parim, aga see ei aita väga ettevõtjaid,” ütleb ta. “Selles on ameeriklased olnud targemad oma IRAga (2022. aasta inflatsiooni vähendamise seadusega ‒ toim). Make it a business incentive,” rõhutab ta. Ehk soodustused äri ajamiseks, mitte karistused selle valesti ajamise eest – seejuures peaks ka jätkusuutlikkus olema just stiimuliks.
“Me ei suuda kunagi luua tõeliselt jätkusuutlikku ühiskonda Euroopas üksnes regulatsioonidega.”
Ringiga tagasi juurte juurde
Anders Larsson on olnud SEB Baltikumi jätkusuutlikkuse valdkonna juht eelmisest aastast, olles varem juhtinud ettevõtete pangandust. Ehkki ta ei pea ennast kuidagi suureks keskkonnakaitsjaks, ütleb ta, et just jätkusuutlikkuse teema juurde jõudmine on loogiline naasmine juurte juurde.
“Kui ma olin 11aastane, olin ma Rootsi rahvustelevisioonis, nad intervjueerisid mind,” selgitab Larsson loo algust. “Nad valisid mind, kuna mul olid ühiskonna küsimustes jõulised seisukohad. Ja ma olin jube nördinud, kuidas suurkorporatsioonid ja poliitikud keskkonnaga ümber käisid.”
“Ja siis seal intervjuus ütlen ma, et “need suured ärimehed ja täiskasvanud, nad mõtlevad ainult rahast”. Nüüd siis olen ma töötanud kogu elu panganduses,” resümeerib ta laialt naerdes.
Larssoni sõnul on talle piisanud põhimõttest, et järgmistele põlvedele tuleb asju pärandada paremas seisus, kui need on praegu. Ja seda usub ta ka ajal, mil rohepöördest on lastud välja omajagu õhku.
Seotud lood
Lähikvartalites peaks olema USA aktsiaturgudel ettevaatlik, hoiatas SEB privaatpanganduse strateeg Sander Danil.
Eesti on parandanud oma hinnangut rahapesuvastase rakkerühma silmis ja pangad on hakanud kliente karmimalt kontrollima. Ettevõtja Andrei jaoks tähendas see konto sulgemist, edasi arveldab ta Revoluti ja Wise’i kaudu.
USA presidendi Donald Trumpi ametisse astumine heidab ähvardava varju niigi raskustes sipleva maailmamajanduse kohale, tema poliitika suurim mõju avaldub aga siiski USAs endas, kirjutab SEB panga majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Taanis on nii Danske Bank kui teised pensionifondid pannud taastuvenergia tootja Enefit Greeni musta nimekirja, sest ettevõte ei ole suutnud fossiilkütuseid maha raputada.
Leedu ühe suurima kinnisvaraarenduskontserni KAITA Group koosseisu kuuluv ettevõte KAITA Development käivitab kaheaastase võlakirjaemissiooni, arendades samal ajal elamukinnisvara projekte Vilniuse silmapaistvamates piirkondades. Investoritele pakutakse aastast tootlust 10,5%. Emissioon kestab 3.–19. detsembrini ja võlakirjad noteeritakse NASDAQi alternatiivsel First North turul.
Enimloetud
2
Euroopa Liit on maailma võimsaim majanduskeskkond, loovus tuleb Euroopast
Viimased uudised
Kuidas miljonist saab miljard ja miljardist triljon
Investorite mure: fond viiakse börsilt minema?
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Vaata võrdlustabelit!
Vaata võrdlustabelit!
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Investorite mure: fond viiakse börsilt minema?
Euroopa Liit on maailma võimsaim majanduskeskkond, loovus tuleb Euroopast
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele
