Eesti suur lõhkeaineplaan: 120miljoniline tehas päästaks Euroopat defitsiidist
“Kui vaadata Lääne-Euroopa tühje ladusid ja 90ndate demilitariseerimise perioodi, kui kõik mõõgad atradeks taoti, siis ma arvan, et nende ladude täitmine kestab veel vähemalt 10 aastat,” tervitab relvatööstur valitsuse plaani rajada eelduslikult 120 miljoni euroga lõhkeainetehas.
Ettevõtja Even Tudeberg läks mõne kuu eest ühes oma äripartneritega vaatama Ämari sõjaväelinnaku ala, kus hakatakse tulevikus laskemoona tootma. Külaskäik osutus ootamatult pingeliseks.
Kaitseminister Hanno Pevkur tegi ülevaate lõppenud ja alanud aasta kaitsevaldkonna investeeringutest, millest sajale miljonile eurole saavad kandideerida ka Eesti kaitsetööstused.
Ämari sõjaväelinnakus alustab kevadel laskemoona tootmist Kristo Kirsile kuuluv Nitrotol OÜ, mis võitis Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) korraldatud valikpakkumise.
Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.